Spordiveteran: Jõusaalisport sobib ka vanematele inimestele

Paide spordiveteran, omaaegne kõrgushüppe Eesti meister Kalev Martsepp jõudis 15 aastat tagasi seoses töökohavahetusega jõusaalispordi juurde. "Olin varem ehitaja ja liigutamist jagus," selgitab ta. "Siis istusin arvuti taha ja tundsin, kuidas jõud raugeb."

"Olen endine kergejõustiklane, kuid sellise alaga vanemas eas on kiiruse tõttu raske tegeleda. Jõusaalis seevastu saab rahulikult toimetada," põhjendab ta. "Jõusaalis rassimine seevastu sobib peaaegu kõigile, ka vanaisale koos lapselapsega. Oluline on leida oma tempo ja raskused."

Kalev Martsepp on seda meelt, et jõusaalisport võiks sobida paljudele. "Kui olin 40aastane, oli mul vahel töölt tulles raskusi isegi kodutrepist üles minna," toob ta näite. "Öeldakse, et vanemas ei lihaskond närbub, ei toeta enam inimest. Tuleb olla tugev - see on väga oluline."

Vanemal inimesel soovitas Martsepp kõigepealt alustada arsti juures tehtavast koormustestist. Harjutusi tuleks sooritada rahulikult ning kindlasti konsulteerida mõne treeneriga.

Kalev Martsepp tuli lõppenud nädalavahetusel veteranide jõustõstmise Eesti meistrivõistlustel hõbemedalile. Viimasel viiel aastal on ta neilt võistlustelt võitnud nüüd kolm kuld-, ühe hõbe- ja ühe pronksmedali.

KOMMENTAAR

Margus Silbaum,
Eesti üks edukamaid jõutõstjaid, võistluste peasekretär

Jõutõstmine pole küll laialt levinud ala, kuid just vanemaealistel on seal noortest rohkem võimalusi. Jõutõstmises alustatakse kükkimisega ja lõpetatakse tundide pärast jõutõmbega, seega peavad võistlejad pika aja jooksul suutma säilitada oma jõudu ja töövõimet. Sellepärast teevadki mehed tipptulemusi neljakümneste, mitte kahekümnestena. Vanemana on meil teatud alus all.

Jõutõstmisharrastusel on plusse veelgi: inimesel on east sõltumata võistlusväljund, ta kasvatab jõudu ja saab rühi korda.

Võrreldes klassikalise tõstmisega, kus on vaja plahvatuslikku hetkejõudu, on jõutõstmises jõukohaste raskuste kasutamise korral kindlasti vähem vigastusi. Tähtis on rahulik ja staatiline liigutus, mitte kiire rapsimine. On ju teada, et vanusega meie kiirus paratamatult väheneb.

Mastersi jõutõstmise meistrivõistlusi on korraldatud 1984. aastast. Tore, et uued mehed on avastanud jõutõstmise. Tänapäeval pole vanemad harrastajad jõusaalides mingi uudis, aga võistlustest osavõtt jääb tihti julguse või infopuuduse taha.

(allikas: Järva Teataja)

TAUST

Kalev Martsepp on endine kergejõustiklane. Kõrgushüppes on ta omal ajal tulnud ka Eesti meistriks. Tema nimel püsib endiselt ka Järvamaa rekord (2.24). Olnud elu parimas vormis, vigastas Martsepp põlve, mistõttu sai tema kergejõustiklase karjäär kiire lõpu. Kümmekond aastat tagasi, pärast pikka spordist eemalolekut, avastas ta endale hoopis jõusaali.

Kalev Martsepa saavutused:

1975, 1977, 1983, 1985, 1986 Järvamaa meister.

1977, 1980, 1982, 1984 Jõu meister.

1980 NSVLi maanoorte meistrivõistluste hõbe.

1982 Eesti meistrivõistluste pronks, NSVLi maanoorte meistrivõistluste pronks.

1984 Eesti meister, Balti maavõistluse võitja, Gruusia meister.

1985 Eesti meistrivõistluste hõbe, NSVLi maanoorte meister.

Tagasi üles
Back