Video nagu parimast põnevusfilmist: motopolitsenikud võtavad joobekahtlusega mammi rajalt maha

Järva Teataja ajakirjaniku juttu Türi äärelinnas Lääne prefektuuri motopolitseinike Priit Pauluse ja Vaiko Kiviga ei jagunud kauaks. Meeste plaanist minna hommikuse puhumise järel Türi–Arkma teele kiirust kontrollima ei tulnud, vähemalt mitte ennelõunal, suurt midagi välja. Video põhjust on näha Priit Pauluse kiivrikaamera poolt filmitud materjalist.

Ühel hetkel sahises raadiovastuvõtja ning teavitas Türi ja Paide vahel liiklevast võimalikust joobes juhist. Tsikkel käima, kiiver pähe, visiir alla ja juba sukelduvad mehed lillelaadaaegsesse tihedasse liiklusvoogu. Mõnikümmend meetrit linnakiirusel, seejärel vilkurid-sireenid tööle, kiirendus kuni 110 km/h-ni tunnis ning kaherattalised kaovad vaateväljalt hetkega.

Foto: Kuido Saarpuu/Järva Teataja

„Võimalik joobekahtlusega juht. Et Türil oli sel hetkel liiklus väga intensiivne ja joobes juht on ohtlik nii endale kui teistele liiklejatele, oli meie ülesandeks kiirelt asja kontrollida,” selgitas väljakutse sisu Priit Paulus. „See sündmus on väga hea näide sellest, kuidas kaherattalisega saab  kiirelt tihedas liiklusvoolus kohale. Sõidupealt küsisime pidevalt uut infot, et kuhu masin sõidab jne.

Pikalt motopolitseinikel Türi linnas autot otsida ei tulnud. Kilomeeter-kaks sõitmist mööda linna peatänavat ja otsitav roheline sõiduauto oligi käes. „Viimane info oli, et sõiduk sõitis kesklinna ringristmikult Särevere poole, aga info saamise hetkel oli esimene mootorratas juba õige sõidukiga kohakuti. Kuna ma sain aru et tegemist selle autoga ja kiirused oli väikesed otsustasin talle vastu sõita ja suunata ta ära vasakule parklasse. Seda selleks, et ülejäänud liiklus saaks häirimatult edasi toimida,” kirjeldas Paulus. „Samas jätsin endale võimaluse põigata parklasse kui auto ei peatu ja liigub mulle peale. Teine ratas keeras end kiiresti ringi. Suunasime auto parklasse. Mina jäin julgestama ja teine motomees asus suhtlema.”

Autoroolist leidsid politseinikud ehmatanud olekuga vanamammi. Kuigi ta sõidustiil äratas kaasliiklejates kahtlust, oli proua kaine ja tema juhiluba ning autodokumendid korras. „Võibolla olin tõesti veidi koba,” tunnistab politseinikele ka proua ise.

Pika juhistaažiga naisautojuht sai teist korda elus alkomeetrisse puhuda.

Ka Priit Paulus tunnistas, et väljakutseid, kus inimestele jääb silma kahtlase sõidustiiliga autosid, mille juhiks on juba eakad inimesed, on päris palju. „Meie reageerimise kiirus sõltub täpselt konkreetsest väljakutsest. Kindlasti ei tohi me kiirustades ohustada teisi liiklejaid ja ennast. Politseinik peab olema alarmsõitu tehes ülimalt tähelepanelik. Tuleb jälgida kõike, nii äärekive ülekäiguradasid, liiklusmärke jne. Pigem jääda natuke hiljaks kui üldse mitte kohale jõuda.”

Mida enam inimeste keskmine eluiga kasvab, seda rohkem osaleb meie liikluses eakaid autojuhte.

Villu Vane. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Maanteeameti liiklusekspert Villu Vane ütles, et nii tõesti on. „Mida kauem elame, seda kauem võtame ka liiklusest, nii autoga, jalgrattaga kui jalgsi, osa. Aastad teevad aga ikka oma korrektuurid, see tähendab, et vanem inimene pole enam nii ergas, vajab mõtlemiseks ja otsustamiseks rohkem aega. Nende puhul on aga see pluss, et kehaliste võimete vähesuse korvab elu- ja sõidukogemus. Kindlasti on nad alalhoidlikumad ning sõidavad rahulikumalt.”

Vane lisas, et inimesed küll elavad kauem ja pikeneb ka tervena elatud aeg, kuid fakt on see, et mida vanem inimene, seda tõenäolisem on, et neil on mõni tervisehäda ja nad peavad igapäevaselt ravimeid tarvitama. „Loomulikult on tervisehädasid, mis sõidukijuhtimist ei sega, aga on ka terviseprobleeme, mis peaksid autorooli istumise vältima,” arutles ta. „Samas aga sõita on paljudel vaja, sest tänapäeval ei pruugi pood, postkontor ja polikliinik enam kodulähedal olla, aga ühistranspordiga läheb meil üha kitsamaks. Auto on aga ammu ju tarbeese, liikuva eksemplari saab kätte ka alla 1000 euroga ehk võimalus sõita on ka olemas.”

Villu Vane rõhutas, et vanem juht on aeglasema reaktsiooniga juht ja seda ei saa talle pahaks panna. „Määravaim komponent on ikka tervis. Asi pole kinni aastanumbris ega konkreetses vanuses,” lisas ta. „Kui inimese kallal on ikka mõni tõbi, mis seab autojuhtimisele piiranguid, siis tuleb piirangutest ka kinni pidada. See seab suure vastutuse ka arstidele, enne kõike perearstidele. Arstitõendeid tuleb anda vastavalt inimese reaalsele tervisele, arst ei saa olla lihtsalt hea inimene. Tema patsient läheb ju liiklusesse ja sealt oleneb juhist mitte ainult enda, vaid ka teist inimeste elu ning tervis.”

Ta ei uskunud, et meie liiklus oleks läinud närvilisemaks, lausa nii kärsituks, et iga aeglasemalt või muidu kummaliselt liikuvale juhile kutsutakse välja politsei. „Pigem on suur roll tänapäevastel sidevahenditel, sest mobiil on ju kõigil laialtlevinud ja igasugustel kõrvalkalletest, näiteks joobekahtlusega juhtidest, teavitatakse sagedamini,” pakkus ta. „Pigem korrakaitsjaid teavitada kui jätta potentsiaalselt ohtlik juht kontrollimata.”

Olgu öeldud, et 65aastastele ja vanematele inimestele väljastab perearst juhulubade tarbeks viieaastase kehtivusega juhiloa. Noorematel kehtib tervisetõend üldjuhul kaks korda kauem.