Vanemad inimesed peaksid kergejõustikutreener Leonhard Soomi sõnul treenimist alustama madalamast pulsist. Sõltuvalt vanusest võiks see olla 110-115. „Väga hea mõõdupuu on see, kui inimene proovib harjutuse ajal rääkida. Kui kõne on katkendlik, on tempo juba liiga kiire,“ õpetab ta. „Inimene peaks olema suuteline näiteks kepikõnni ajal normaalselt rääkima. Teine näitaja on higistamine.“
Kui kepikõnni ajal rääkides on kõne katkendlik, siis on tempo vale
Türi kandi eakate liikumisaktiivus näitab teeneka treeneri sõnul pisikest kasvu. Soom räägib näiteks kohalikust Tolli metsast, kuhu on kunagi aktiivselt sportinud inimesed tagasi jõudnud, et end liigutada. „Üks kord nädalas sportimine on parem kui mitte midagi. Veel parem on kolm korda, tervisele on hea isegi neli-viis korda poole tunni või tunni aja kaupa tervisespordile pühenduda,“ selgitab ta.
„Sportimisega on nagu tööga. Arenguks tuleb saavutada teatud vilumus. Kui inimene alustab, siis ega peale ebameeldivate asjade nagu valulikkus, väsimus ja higistamine suurt ei tunnegi. Kui selle etapi läbime, siis hakkab väsimus ja valu kaduma ning lõpuks hakkame tegevusest mõnu tundma ning üldjuhul enam lõpetada ei taha."
Äkki ei juhtu ju midagi, ikka esimeselt järgmistele etappidele jõudes saame ka heaolutunde kätte. Pigem harjutada rohkem kordi nädalas ja korraga väiksema intensiivsusega kui vastupidi," soovitab treener.