/nginx/o/2015/09/30/4543273t1h5de2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2015/04/16/3966735t1h9126.jpg)
Möödunud aastal osutati haiglates erakorralist arstiabi kokku 480 183 korral, mida on 1220 võrra vähem kui 2015. aastal, näitab tervise arengu instituudi avaldatud statistika.
Erakorraliste meditsiini osakonda pöördunute arv vähenes teist aastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Patsientide arvu vähenemine erakorralises meditsiinis tulenes 0–14-aastaste laste arvu langusest - 2016. aastal oli erakorralises vastuvõtus neid 1,6 protsenti vähem kui aasta varem. Üle 15-aastaste patsientide arv jäi samale tasemele.
2016. aastal langes erakorraliste patsientide arv piirkondlikes haiglates kahe protsendi ning tõusis kesk- ja üldhaiglates kuni ühe protsendi ja kohalikes haiglates veidi üle viie protsendi võrreldes eelneva aastaga.
Eelmisel aastal tuli erakorralise meditsiini vastuvõttu ise ligi 71 protsenti patsientidest, kiirabiga toodi 20 protsenti patsientidest. Teistest raviasutustest suunati erakorralisse vastuvõttu seitse protsenti ning tagasikutsel või politsei saatel saabus kaks protsenti patsientidest. Võrreldes 2015. aastaga on kiirabiga haigla erakorralisse vastuvõttu toodud nii laste kui täiskasvanute arv kasvanud üle viie protsendi.
Esmaabi osutamise järel suunati samasse haiglasse statsionaarsele ravile 19,6 protsenti kõigist erakorralistest patsientidest. Kui keskhaiglates oli erakorralisest vastuvõtust hospitaliseeritud patsientide osatähtsus sarnane keskmisele, siis piirkondlikes haiglates oli see 18 protsenti ja üldhaiglates 20,8 protsenti. Kohalikes haiglates on patsientide ravi jätkamine statsionaarses osakonnas oluliselt kõrgem - 34,5 protsenti.