/nginx/o/2013/05/13/1751258t1h96bc.jpg)
«Õigeid võtteid tundes saab isegi rulaatori abil liikuv inimene oma kodu koristamisega hakkama,» teab 24 aastat puhastusteenindajaid koolitanud Helge Alt.
Tellijale
Nipid, mis teevad kodu koristamise tunduvalt lihtsamaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Inimesed ihkavad imetolmuimejat või hirmkangeid puhastusaineid, aga koristamise õige metoodika on palju tähtsam. Õigete võtetega võib isegi vana dressipüksisäärt tolmulapina kasutades kodus tõelise puhastusrevolutsiooni korraldada,» on osaühingu Puhastusekspert tegevjuht Helge Alt kindel.
Koristamise eesmärk on puhtuse saavutamine. Iga liigutus peaks maksimaalselt mustust kaasa võtma. «Ühel koolitusel imestas üks inimene, et kus ikka ühes koristuslapis on vägi, kui seda vaid õigesti kasutada. Kui seda oskust ei ole, siis tihti küll tegutsetakse, aga tulemus jätab soovida,» kinnitab Helge Alt.
«Näiteks tolmulapi õige voltimine enne koristama hakkamist oli mullegi kunagi tõeliselt silmi avav kogemus,» lisab ta. «Läksin toona aastaid tagasi noore üleoleva kutsekooliõpetajana ühele täienduskoolitusele, kus räägiti õigetest koristamisvõtetest ning demonstreeriti, kuidas tolmulappi õigesti voltida. Tavapäraselt kokku kortsutades on sel vaid kaks puhast poolt, õigesti voltides aga 16 puhast pinda! Siis mõistsin, et puhastuserialagi võib olla uudne ja rohkelt üllatusi pakkuv.»
Paraku arvab suur osa meie kuldsesse ikka jõudnud inimesi endiselt, et põrandapesu on ränkraske kodutöö ja et põranda saab puhtaks vaid siis, kui põlvili maas olles märja kaltsuga kõik nurgad üle nühkida. Tegelikult on põrandapesuämber ja -kalts, niisamuti köögilaualapp ja -käsn samamoodi saatanast nagu mobiiltelefon kaitseväelase põuetaskus. Mobiil reedab vaenlasele sõjamehe asukoha. «Põrandapesuämber ja nõudepesukäsn on suured kahjulike bakterite kogunemise kohad.»
Põrandapesukalts jäägu minevikku
Enamasti tuleb kodus põrandalt eemaldada nii kuiva lahtist mustust (tolm, liiv) kui ka kinnitunud mustust (jalajäljed).
Harjumuspäraselt on nendeks töödeks eraldi tarvikud – pühitakse harjaga ja pestakse lapi või mopiga. «Kõik need tööd teeb ära üks liigendiga põrandakuivataja. Sellega saab puhastada isegi põrandaliistude eenduvaid ääri,» kiidab Helge Alt. «Kahjuks on nende riistade kvaliteet väga kõikuv ja neist kõige paremaid saab endale koju soetada vaid professionaalseid puhastustarvikuid müüvatest firmadest. Õnneks ka mõnest ehituspoest, näiteks Ehituse ABCst. Olen ise kümme erinevat põrandakuivatajat ära katsetanud ning kõige hullemad on sellised, millel kummi asemel on «töövahendiks» pesukäsn. Esiteks jääb see põrandale kukkunud klaasikildude koristamisega hätta, teiseks ei suuda see juhul, kui käsnast mõni tükk on eraldunud, enam vett kokku korjata.»
Kõige parem on eksperdi sõnul selline põrandakuivataja, mille kummil on kaks peenikest teravikku. «Vahepeale jäävad lihtsad, ühe suure kummiosaga kuivatajad,» nendib Alt. Põranda puhastamiseks saab selle kuivataja külge kinnitada ka mikrokiust lapi. «Või siis isetehtud lapi, näiteks vanast käterätikust. Kinnitamiseks sobivad kõige paremini spetsiaalsed takjakinnitused või kontoritarvete poest ostetud suuremad paberiklambrid. Vars maksab umbes viis eurot, puhastaja umbes 15 eurot. Ja ongi kodus mugav ja ökonoomne töövahend, mis peab vähemalt kümme aastat vastu!»
Üksnes kummiga pühitakse tolmu ja liiva siledatelt pindadelt, näiteks laminaadilt, plastilt, parketilt. Harjaga võrreldes ei aja selline tarvik tolmu õhku, töö saab kiirelt tehtud ja tarvikut on väga kerge puhastada lihtsalt kummi üle pühkides. Eeliseid on tal isegi tolmuimeja ees – tolmuimeja paneb ju õhu ja seega ka lahtise tolmu ruumis liikuma. Nii mõnigi kodukoristaja on avastanud, et pärast põrandakuivatajaga koristamist püsivad toad mitu päeva kauem tolmuta kui tavaliselt.
«Kui liikumine, rääkimata kummardamisest on juba vaevaline, tasub endale koju soetada teine nutikas abimees – poolpika varrega põrandakuivataja koos samasuguse kühvliga, millel on elastsest kummist serv. Sellise töövahendiga olen isegi kivipõrandale kukkunud tomatikastme klaaspurgi riismed väga väikese vaevaga kokku riibunud,» kinnitab Alt.
Mikrokiudlapid tasub koju soetada kindlasti siis, kui põrandakatteks on märga pesu mittetaluv laminaatpõrand. «Laminaatparketi saab puhtaks vaid veega niisutatud mikrokiust lapi või mopiga. Veega niisutatud mikrokiudlapp on asendamatu ka klaaspindadel, mida peab sageli puhastama. Mikrokiudlappi on soovitatav pesta pesumasinas ja enne pesemist lahtine sodi eemaldada. Igapäevase, kergelt kinnitunud mustuse pesemiseks piisabki niiskest või ka väheniiskest puhastusest, seda eriti koos mikrokiuga.»
Imetolmuimeja on müüt
Puhastuskoolitajal Helje Altil on kahju, et just vanemad inimesed ikka ja jälle hirmkalleid tolmuimejaid müüvate müügimeeste ohvriks langevad. «Maksavad ajupesu tulemusena kodumasina eest 1500 eurot, ehkki selle tegelik väärtus võib olla 250 eurot. Pealegi saab kõvakattega põrandatelt (laminaat, parkett) lahtise mustuse mikrokiudlapiga palju kergema vaevaga ja tulemuslikumalt eemaldatud.»
«Tolmuimejaga lahtise mustuse, tolmu eemaldamist kõvakattega pindadelt ei saa soovitada, kuna tolmuimejast väljuv õhk paneb ruumis õhu ringlema ja pindadel olev tolm tõuseb õhku. Õhus olevat tolmu ei saa pühkida ega imeda ja see langeb mõne tunni jooksul tagasi. Kõvakattega põrandate puhastamiseks on põrandakuivataja-pühkija palju tõhusam,» kinnitab Alt.
«Paljudes kodudes ehib elutuba tänini vana hea paks villane vaip. Seda on tõepoolest vaja tolmuimejaga puhastada. Seda tuleb teha aeglaselt otsakut edasi-tagasi liigutades, puhastades hoolikalt kogu pind. Soovitatav on liikuda üks ring ühes suunas, teine ring teises suunas. Minult küsitakse alatihti, millist tolmuimejat koju muretseda, mul endal ei olegi kodus tolmuimejat! Mul pole ka tekstiilist vaipu, mis eeldavad tolmuimeja olemasolu,» muigab Alt.
Ilusatel värskelt sadanud lumega talvepäevadel soovitab ta iidset nippi – vaip lumele laiali laotada ja lapselapsed vaibale hüppama kamandada.
Ärge uskuge igat telereklaami!
«Eesti inimesed on hullud kõikvõimalike puhastusainete järele,» naerab Alt. Tegelikult saab igapäevase kerge mustuse põrandalt eemaldada ka pelgalt puhta vee ja mikrokiudlapiga. Kes siiski põrandapesuainet koju soetada soovib, peab enne aine kasutamist hoolikalt lugema, mis etiketil kirjas on. Värske kerge mustus eemaldub neutraalse ainega (pH 6–8), setted happelise (pH alla 6) ja rasv aluselise ainega (pH üle 8). «Olen küll ja küll näinud rikutud valamuid ja vanne. Inimene on kurb, sest tegi täpselt nii, nagu telereklaamist nägi – kuivale pinnale hape peale ja siis pühkis lapiga üle. Aga nii ei tohi teha!» hoiatab koolitaja. Tegemist on keemilise protsessiga, üledoseering võib kraanide, segistite ja duššide kroomitud ja nikeldatud pinda kahjustada. Kui happelise ainega kasutatakse soojemat vett kui 40 kraadi, siis tekivad happeaurud, mis on tervisele kahjulikud.
«Mida rohkem saame hakkama neutraalsete ainetega, seda vähem võimalusi on tervist ja pindu rikkuda,» on staažika koolitaja kreedo. Kahjuks pole kodukeemiatoodetel sageli pH kohta märget.
Tolmulapi voltimise metoodika
Tolmulapi nutikaks kasutamiseks tuleb see voltida lõõtsakujuliselt: pikuti pooleks, lapikuti pooleks ja siis tuleb veel lapi «kõrvad» tagasi keerata. Nii tekib lapi ühele poolele kasutamiseks kaheksa puhastuspinda.
Kõige õigema niiskusastme tolmu pühkimiseks saab siis, kui üks kolmandik lapist märjaks teha, see välja väänata ja siis märg osa lapi keskele voltida. Lõpuks tuleb volditud lappi veel kord väänata – siis imbub niiskus ühtlaselt kogu lappi. Lapp on õige niiskusega, kui puhastatav pind on viie sekundi jooksul pärast puhastamist kuiv.