/nginx/o/2015/09/30/4543273t1h5de2.jpg)
/nginx/o/2013/11/13/2617954t1h0873.jpg)
Kuigi Eesti elanikkonna pensionialane teadlikkus on püsinud Balti naabritest kõrgem, on Läti ja Leedu elanike aktiivsus pensionipõlveks kogumisel viimase aastaga jõudsamini kasvanud.
Karm statistika: Eesti tööandjad panustavad töötajate pensionitesse vähem kui lõunanaabrid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheks kasvu võtmeteguriks on lõunanaabrite tööandjad, kes panustavad koostöös töötajaga tema pensionisambasse, selgus SEB Balti pensionivalmiduse uuringust.
Uuringust tuli välja, et Eesti elanikest vaid 15 protsenti kogub täiendavalt pensioniks, pannes regulaarselt kõrvale keskmiselt 90 eurot kuus. Lätis ja Leedus on pensioniks kogujaid küll viiendik elanikkonnast, kuid säästetav summa on Eesti keskmisest väiksem.
SEB elu- ja pensionikindlustuse juhi Indrek Holsti sõnul näitab kolme Baltiriigi elanikkonna aktiivsus pensionipõlveks valmistumisel aasta-aastalt tõusutrendi. «Aga kasv on kahjuks minimaalne. Viimasel aastal on märkimisväärselt kasvanud Läti ja Leedu elanike aktiivsus oma pensionivara kasvatamisel. Kindlasti on selles oma osa mängida ka sealsetel tööandjatel, kes koos töötajatega nende pensionisambasse regulaarselt panustavad,» selgitas ta.
Uuringu kohaselt teeb 13 protsenti Läti ja 10 protsenti Leedu tööandjatest neile täiendavaid sissemakseid pensionisambasse. «Erinevalt lõunanaabritest ja ka Skandinaaviast, ei ole tööandjapensioni lahendus Eestis tuult tiibadesse saanud. Rahandusministeeriumi viimase statistika kohaselt on Eestis ligikaudu 2000 töötajat, kelle III sambasse teeb pensioni sissemakseid ka tööandja,» ütles Holst.
Alternatiivid pensionile
Teadlikkus pensioniea alternatiivsetest sissetulekutest on endiselt madal kõikides Balti riikides.
Pisut üle poole Eesti elanikest plaanib kindlustada oma pensioni alternatiivsete sissetulekute abil. Lätis ja Leedus on need numbrid vastavalt 45 ja 39 protsenti. Kõigis kolmes riigis on alternatiivina esikohal töötamine pensionieas, millele järgneb kinnisvara müük või väljarentimine. Eestis loodab pensionipõlve sisustada töötamisega üle 80 protsenti vastanutest ja kinnisvara müügist või üürimisest saadud raha eest plaanib toime tulla kolmveerand. Samas vaid kolmandik äsja pensionile jääjatest väitis, et käib endiselt tööl ning kolmandik on müünud oma elukoha.
Inimesed tunnevad vajadust end majanduslikult pensionipõlveks kindlustada. Olgu selleks siis kogumislahendused või teised alternatiivid. «Uuringust näeme, et Eestis on sel aastal hüppeliselt kasvanud lootus täiendavalt finantseerida oma pension kinnisvara abil. Kuid kaardistades praeguste pensionäride alternatiivseid sissetulekuid, näeme, et paljud alternatiivid ei pruugi erinevatel põhjustel realiseeruda,» ütles Holst.