Eesti loomakaitse liit: ärge põletage kulu ja loomi! (1)

Eleen Laasner
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kulupõleng võib väga lihtsalt kontrolli alt väljuda.
Kulupõleng võib väga lihtsalt kontrolli alt väljuda. Foto: Päästeamet

Kevad on käes ning siin-seal põlevad prahilõkked ja põllulapid on kindel märk sellest. Paljud mõtlevad tuleohutust silmas pidades eelkõige oma varale, jättes keskkonnale ja loomastikule tekitatava kahju tahaplaanile.

Eestimaa loomakaitse liit (ELL) palub mõelda ka eluslooduse hoidmisele, sest kulutuli hävitab valdava osa elustikust, kaasa arvatud põldudel elavad kasulikud putukad ja väikesed metsloomad ning linnud.

«Inimesed riskivad vaatamata sellele, et kulu põletamine võib vaid loetud sekunditega väljuda kontrolli alt,» sõnas ELL Lõuna-Eesti piirkonnajuht Kerli Kurvits, kes on loomakliinikus töötades kokku puutunud ka n-ö «põlema süüdatud» loomadega. «Kahjuks neid enamasti aidata ei saa.»

Kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud ja selle seadusepügala eiramine toob kaasa rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 1200 euro ulatuses ning juriidilisele isikule kuni 3200 euro ulatuses. Lõkkeid on lubatud teha kindlaks määratud kohtades, kuid pahatihti võib just prahihunnikutest leida magavaid siile, pisinärilisi, roomajaid, kahepaikseid ja linnupesi. Seetõttu koputab Eestimaa loomakaitse liit inimeste südametunnistusele ja manitseb, et enne lõkke süütamist ikka veendutaks, et seal poleks loomi, linde ja teisi metsaasukaid.

Vähetähtis ei ole ka prügilõkete suitsugaasides sisalduvate mürkainete  mõju keskkonnale ja meie endi tervisele. Seega tuletab ELL kõigile meelde, et koduaias tehtavas lõkkes võib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Muu prügi tuleks sorteerida ning viia selleks ettenähtud konteinerisse või jäätmejaama.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles