Ärevushäired, ravimuda ja alasti magamine

60+ ajakirja aprillikuu esikülg Foto: 60+

Äsja ilmunud ajakiri toob välja hädad, mille puhul oleks abi ravimuda kasutamisest, annab nõu millist muda kasutada ning kui tihti tasuks ravi teha. Lisaks eelnevale saavad käsitletud ka liigrõõmsad inimesed ja pensionäride ettevõtlikkus.

Ravimuda aitab tõhusalt eelkõige luu-, liigese- ja lihasehädade korral, kuid sobib hästi ka liigeste kulumishaiguste ennetuseks. Mähiseid ja vanne tehes on tähtis ka temperatuur, eriti peavad seda tähele panema südamehaiged, kes ei talu soojastressi. Milline muda raviks kõlbab, kui tihti tasub mudaravi teha, miks on Eesti ravimuda Euroopas väljaspool konkurentsi, vastab värskes 60+ aprillinumbris Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži mudauuringute arst Viiu Tuulik.

Mille poolest eristub Haapsalu, Hiiumaa ja Värska muda ning omakorda meremuda ja järvemuda, kirjeldavad värskes 60+ numbris Viljandis asuva Leiger Ravimuda salongi juhataja Katrin Iila, Värska sanatooriumi taastusarst ja ravijuht Külli Margus ning Haapsalus tegutseva osaühingu Ravimuda juhataja Helen Palm.

Lugeja huvi

60+ lugeja tahtis teada, miks peavad eestlased alati rõõmsaid ja optimistlikke inimesi kerglasteks ja mitte tõsiselt võetavateks. Enamasti ümbritsevad meid nii tööl kui ka kodus norutavad, probleemides vaevlevad, vahel ka kurjad ja endassetõmbunud ning torssis ja mitte rääkida tahtvad tüübid.

Arst ja psühhoterapeut Epp Veski asus lugeja küsimust analüüsima, mis osutus tema enda arvates keerulisemaks, kui ta ise alguses uskus. Lugu tasub aga kindlasti läbi lugeda. Kas ka sina oled torssis ja kibestunud eestlane, saab lugeda aprillikuu ajakirjast 60+ ja selle üle järele mõelda.

Mida teha pensionile jäädes?

Pensionile jäämine ei pruugi tähendada päevad läbi kodus olemist, televiisori vaatamist ja väikese pensioni pärast muretsemist. Erinevatest uuringutest selgub, et suure osa inimeste elatustase ja elukvaliteet pärast palgatöö lõppemist pensionile jäädes langeb. Seda eelkõige pensionisüsteemi tõttu, mis ei suuda palgaga samaväärset igakuist sissetulekut pakkuda.

See tähendab pensionärile kulutuste koomaletõmbamist või võimaluse korral uute sissetulekuallikate leidmist. Ettevõtlus võib olla hea mõte. Kuidas ettevõtlusega alustada, kui palju alustamine maksab, millist ettevõtlusvormi eelistada, räägib 60+ aprillinumbris Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku Järvamaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Saima Piisner. Oma firma loomise loo räägivad 58aastane saarlane Paul Tohv ja 65aastane Võru naine Külli Palts.

Kuidas ärevusega toime tulla?

Ehkki ärevus on loomulik ja normaalne kogemus, põhjustavad selle haiguslikud väljendused palju kannatusi ja segavad inimese igapäevast elu. Ärevushäired on üks sagedasemaid terviseprobleeme. Kuni veerand kõigist inimestest võib elu jooksul kannatada mõne ärevushäire sümptomi all.

Mille poolest erineb loomulik ärevus ärevushäirest, kas ärevushäire on vaid ettekujutus, kuidas see avaldub ja kas elu ärevushäirega on võimalik, vastavad ajakirja 60+ värskes aprillinumbris Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku juhataja psühhiaater Raine Pilli ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku juhataja, psühhiaater ja vanemarst Liis Haavistu.

Alasti magama!

Järvamaa naine Ilme jõudis alasti magamiseni lühikese öösärgi ostmisest. Alguses oli miniöösärki häbi selgagi panna, kuid õige varsti hakkas ka vanamees naise eeskujul paljalt magama. «Nüüd ma magan juba kaks aastat alasti. Kuigi tunnen ennast väga hästi, uni on parem ja sügavam, aga näed, avalikult, oma täisnimega, seda välja öelda siiski pelgan,» avaldab Ilme ajakirjale 60+. Millised terviseohud peituvad alasti magamises või neid polegi ja kuidas valida endale ööpesu, saate teada värskest aprillinumbrist.

Kust tuleb tee?

Teepõõsa kääritatud ja kuivatatud lehepungadest, võrsetest ja lehtedest saadud jooki tunneb inimkond üle 5000 aasta. Algselt kasutati Hiinas teed ravivahendina ja toidulisandina. Märksa hiljem hakati valmistama meie mõistes teed kui jooki.

Mis maailmajoogiga tee näol õieti tegemist on, mida jälgida ja lugeda poeriiulist teepakki valides, kas eelistada musta, punast, rohelist või kollast teed, maitsestatud, lahustuvat või pakiteed ja millised toimeained üldse tee sees on, kirjutavad ajakirja 60+ aprillinumbris meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zimer ja ajakirjanik Anne Lill, kes toob lugejani ka oma põdrakanepi tee avastamise loo ning selle valmistamise retsepti.

Investeerimise algtõed

Kõige aluseks on säästmine. Alginvesteeringu kogumine on kõige raskem. «Kui mul oleks investeerimiseks vaba 1000 eurot, alustaksin praegu ilmselt ühisrahastusest,» avaldab ajakirja 60+ lugejale koolitaja ja menuka investeerimisõpiku autor Jaak Roosaare. Kuidas investeerimisega rikkaks saada ja mida sel teel tasub tähele panna, saab lugeda ajakirja 60+ aprillinumbrist.

Ja palju muud ...

Köögikülgede autor Sirje Rekkor kirjutab lähenevatest kristliku maailma olulisematest pühadest – ülestõusmispühadest. Traditsiooniliselt on selle pühaga seotud kindlaid toiduaineid ja sööke. Näiteks on lihavõttelauale sobivaks peetud kõiki muna- ja kohupiimatoite, sealhulgas muna ja kohupiima sisaldavaid salateid, magustoite ja küpsetisi. Samuti sobivad pühadelauale vasika-, jänese- ja küülikulihatoidud, aga ka kalatoidud ning põrsa-, kana- ja lambalihast tehtud söögid. Kevadpühade toidud on ka pudrud, saiad, pirukad, koogid. Loomulikult on 60+ aprillinumbris ka retseptid.

60+ aprillinumbris kirjutab Benu proviisor Margot Lehari salakavalatest veenilaienditest, mis võivad tekkida juba pärast 20. eluaastat. Tea Raidsalu küsib lugejalt, kas kanamuna keetmine on ikka nii lihtne ja toob ära mõned näpunäited, mis kuluvad alati marjaks ära.

Muidugi ei puudu ajakirjast 60+ ka kolumn ja suur ristsõna.

Vaata eelvaatest, mida ajakiri endas veel peidab!