Seitse asja, mida peaks depressiooni kohta teadma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Depressioon on haigus ja seda tuleks ravida.
Depressioon on haigus ja seda tuleks ravida. Foto: Panther Media/Scanpix

WHO (Maailma Terviseorganisatsiooni) eestvedamisel tähistatava tervisepäeva eesmärk on tõsta teadlikkust depressiooni tagajärgedest ja depressiooniga toimetulekust ning sellest, kuidas toetada depressiooni all kannatavaid inimesi.

Tänavuse tervisepäeva sõnum on «Depressioon: räägime». Kuigi depressioonist ei pruugi end vabaks rääkida, siis rääkimine on esimene oluline samm tervenemise teel.

Ülemaailmse tervisepäeva teema 2017. aastal on depressioon, mis on töövõimetuse ja tervisekaotuse tähtsuselt teine põhjus ning igal aastal sooritatava 128 000 enesetapu peamine ajend WHO Euroopa piirkonnas. WHO äsja avaldatud 2015. aasta ülemaailmsete tervisehinnangute kohaselt on Euroopa piirkonnas 40 miljonit depressioonihaiget ning depressiooni levimus eri riikide elanikkonnas moodustab 3,8–6,3 protsenti, Eestis hinnanguliselt ligi 6 protsenti.

Ehkki depressioon on väga levinud ja võib tabada igaüht igas eluetapis, diagnoositakse ja ravitakse seda haigust endiselt liiga vähe. Depressiooni ravi teraapia või antidepressantide või mõlema abil on mõjus ja ka kulutõhus. Iga investeeritud euro toob terviseseisundi ja töövõime paranemise kaudu ligi neli eurot tagasi. «Kuigi depressiooni on võimalik ravida ja ennetada, ei saa Euroopas vähemalt kolmveerand kõigist sügava depressiooni all kannatajatest sobivat ravi. Rohkematest raviteenustest üksi ei piisa – vaja on ka suurendada teadlikkust ja mõistmist ning vähendada häbimärgistamist,» ütles WHO Euroopa regionaaldirektor Zsuzsanna Jakab.

Mida tasub depressioonist teada:

  • Depressioon võib tabada igaüht ja see ei ole nõrga iseloomu märk.
  • Depressioon on haigus, mida iseloomustab püsiv kurbus ja huvi puudumine tegevuste vastu, mida sa tavaliselt naudid, samuti võimetus tulla toime igapäevaste toimingutega vähemalt kahe nädala jooksul.
  • Tavaliselt kaasneb depressiooniga mitu järgmistest sümptomitest: energiapuudus, söögiisu muutus, uneaja lühenemine või pikenemine, ärevus, keskendumisvõime halvenemine, otsustamisvõimetus, rahutus, alaväärsuse, süü- või lootusetuse tunne ning mõtted enesevigastamisest või enesetapust.
  • Depressiooni on võimalik mitmeti ennetada: olles füüsiliselt ja sotsiaalselt aktiivne, otsides varakult abi ja tuge.
  • Depressiooni saab efektiivselt ravida vestlusteraapia, antidepressantide või nende kombinatsiooniga.
  • Rääkimine inimesega, keda sa usaldad, on esimene samm depressoonist paranemise teel.
  • Depression on ravitav. Kui arvad, et sul on depression, otsi abi.
Tagasi üles