Lisatud suhkrud toodetes teevad tervisele karuteene

Maiustused. Foto on illustreeriv. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tervise Arengu Instituut suunab märkama lisatud suhkruid ning vähendama nende tarbimist. Selle põhjuseks värsked uuringutulemused, mille kohaselt söövad eestlased mitu korda rohkem magusat kui soovituslik.

„Enamik toiduaineid, roogi ja jooke sisaldavad suhkruid. Mõned toidud sisaldavad suhkruid looduslikult, näiteks puuviljad-marjad, mesi, köögiviljad ja piim ning neis sisalduvad n-ö looduslikud suhkrud on sahharoos, glükoos, fruktoos, laktoos ja maltoos," selgitas Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi. „Osa suhkrutest aga lisatakse toitudesse-jookidesse nende valmistamise käigus ning neid nimetatakse siis lisatud suhkruteks."

Kui maiustuste – kommide, šokolaadi ja kondiitritoodete osas on teada, et need sisaldavad palju lisatud suhkruid ja neid peaks vähem sööma, siis on ka hulk toite, mille suur lisatud suhkrute sisaldus võib tulla üllatusena. Näiteks 0,5-liitrises limonaadis võib lisatud suhkruid olla kuni 65 grammi, mis on 13 teelusikatäit.

Jookidest sisaldavad palju suhkrut ka vitamiinidega rikastatud veed, maitsestatud veed ja joogijogurtid. Palju lisatud suhkruid võivad sisaldada maitsestatud piimatooted - kohupiimakreemid, jogurtid, kohukesed ja teised, kuid rohkelt suhkrut võib peituda näiteks ka soolaste toitude juurde kasutatavates kastmetes, marinaadides ja muudes toodetes.

Toitumisekspert rõhutab, et inimorganismile vajaliku koguse suhkruid saab mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise korral kätte juba erinevatest toiduainetest seal looduslikult esinevate suhkrute näol. „Näiteks sahharoosi, glükoosi, laktoosi ja muu suhkruna, ning neile lisaks ei ole rohkelt lisatud suhkruid sisaldavaid toite tegelikult vaja tarbida."

„Lisatud suhkrutest saadav energia ei tohiks ületada 10 protsenti kogu päevasest soovituslikust toiduenergiast. Seega, näiteks keskmine täiskasvanud naine, kelle energiavajadus on 2000 kcal, ei tohiks lisatud suhkruid tarbida rohkem kui 50 grammi päevas," selgitas Pitsi.

Kui päevas saadav energiakogus ületab kulutatud energiat, tekib ülekaal, mis on peamine riskitegur suurele hulgale haigustele. Kui süüa regulaarselt, ei jäeta toidukordi vahele ja süüakse toite kõigist viiest põhitoidugrupist, kuhu kuuluvad näiteks täisteratooted, puu- ja köögiviljad, seemned-pähklid, piimatooted, kala ja muna. Toitumise uuringu andmetel süüakse rohkem kui 50 protsenti magusast just toidukordade vahepeal. 

2016. aasta detsembrist jõustus seadus, mis võimaldab inimestel sarnastes toodetes sisalduvat suhkrusisaldust pakenditel oleva teabe abil paremini võrrelda. Toidu märgistusel on kohustuslik välja tuua toitumisalane teave, sealhulgas toote süsivesikute ning suhkrute sisaldus.

Pakendile peab märkima sisalduvate suhkrute üldkoguse, st tootes looduslikult sisalduvate suhkrute koguse koos lisatud suhkrute kogusega. Näiteks maitsestatud jogurti suhkrusisaldus koosneb piimas juba loomulikult olemasolevast suhkrust (laktoos) ja lisatud suhkrutest.

Lisatud suhkrute kogust ei ole täna kohustuslik märkida. Sarnaste toodete suhkrusisaldused võivad üsna palju varieeruda ja seetõttu on teadlikult võimalik valida väiksema suhkrusisaldusega toode. Mida eespool paikneb lisatud suhkur toidu koostisosade loetelus, seda enam teda tootesse lisatud on.

Veebilehelt toitumine.ee leiab suhkrukalkulaatori, millega saab lihtsalt välja arvutada, kui palju lisatud suhkruid eri toodetest saab ning võrrelda seda päevase piirkogusega. Samas on seal leitav ka põhjalik ning uuendatud info suhkrutest ning kuidas nende tarbimist vähendada.

„Suhkruid ei tohi karta, kuid oma ja pere tervise huvides tasub suhkrute teema endale selgeks teha," soovitas Pitsi.