Millal muutub kohvinautija sõltlaseks?

Foto: Caro / Scanpix.

Teatavasti kujuneb alkaloidide ja sealhulgas kofeiini tarbimisest tasapisi sõltuvus. Üle 60 protsendi igapäevastel kohvijoojatel on teatud kohvisõltuvus ja kui harjumuspärane jook mingil põhjusel ära jääb, ilmnevad umbes 80 protsendil kohvisõpradest vähemal või suuremal määral võõrutushäired. Sõltuvusaste on otseses seoses igapäevaselt joodud kohvi hulgaga.

Tinglikult võib kofeiinisõltlased liigitada kolmeks. Esiteks: kuni neli tassi kohvi päevas mõjub üldjuhul toniseerivalt ja üksnes mõnel üksikul inimesel võib sel puhul väljenduda nõrk sõltuvus.

Teiseks: poole suurema kohvikoguse korral kujuneb juba tugevam sõltuvusreaktsioon ja saab mõjutatud isegi psüühika.

Kolmandaks: üle kümne kohvitassi päevas võib suhteliselt kiiresti põhjustada otseseid kesknärvisüsteemi talitluse häireid: ebastabiilsust, ülierutuvust ja muud sellist.

Teises ja kolmandas rühmas võivad kohvist loobumise korral tekkida tugevad võõrutusnähud: peavalu, iiveldus, tugev motoorne rahutus.

Kokkuvõtteks võikski öelda, et mõistlikult tarbides on kohv kõige tavalisem, tuntum ja kahjutum kesknärvisüsteemi erguti, mida inimkond on aastasadu pruukinud.

Juues kaks kuni neli tassi kvaliteetset kohvi päevas, on joogi positiivne toime tagatud, samas terviseprobleeme selline kogus ei tekita. Kui mõnikord juhtub kohviisu suurem olema ja kohvi kulub sel päeval rohkem, pole seegi veel mure. Aga pidevalt kohviga liialdada pole kindlasti hea.

Kohvi kasulikest ja kasulikest omadustest sai pikemalt lugeda ajakirja 60+ veebruarinumbrist