/nginx/o/2016/11/23/6103781t1h6bce.png)
/nginx/o/2008/07/01/53382t1h19e4.jpg)
Eelmisel aastal sagenesid enim kelmused varakindlustuses ja reisikindlustuses. Kindlustusandjad avastasid möödunud aastal 451 kindlustuskelmuse juhtumit.
Enim püütakse kindlustust petta seoses sõidukitega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on kindlustuskelmuste arv suurenenud peamiselt alla kolme tuhande euro jäävate vara- ja reisikindlustuse kahjunõuetega seonduvalt.
„Võrreldes varasemate perioodidega on hulganisti lisandunud olmeelektroonikaga seotud kelmusi. Tõusvas trendis on ka pagasi- ja reisi katkemisega seotud petmiskatsed. Sellise teo sooritajad võiksid teada, et nad riskivad kriminaalkaristusega,“ räägib Piirsalu.
Suurima osa ehk üle kolmandiku kõigist juhtumitest moodustavad endiselt sõidukitega seotud kindlustuskelmused. Kõige sagedamini üritab kelmuse korraldaja kahjuavalduses jätta kindlustusandjale mulje juhtumist, mida tegelikult ei ole kunagi toimunud.
Kelmusena tuvastatud suurim kahjunõue ulatus eelmisel aastal ligi 600 000 euroni.
Eesti kindlustusturul hüvitatakse igal aastal üle 150 000 kahjunõude kogusummas üle 220 miljoni euro. Ehkki kasvavas trendis, ei ole kelmuste arv hüvitatud kahjunõuete arvuga võrreldes märkimisväärne.
- Eesti Kindlustusseltside Liit on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 15. veebruaril 1993. aastal.