Valesti valitud abivahend on ebamugav ja kulukas

Voodihaige mähkmetele kulub suur summa raha. Mõistlik oleks mähkmeid kombineerides leida soodsaim lahendus, sest tegu on igakuise kuluga. Foto: Marianne Loorents / SL Õhtuleht

Kuigi täna pole isiklikest tervisemuredest rääkimine enam paljudele probleemiks või valehäbiks, ei pühendata abivahendite soetamisel konsulteerimisele piisavalt tähelepanu. Paraku võib abivahend vähese konsulteerimise tulemusel kujuneda mitu korda kallimaks.

Abivahendite müügi ja üürimisega tegeleva Invaru juht Enn Leinuste tõi näite, et abivahendikeskuses võib sageli näha, kuidas abivajajale ostetakse suur pakk kalleid mähkmeid, mis ei pruugi tegelikult sobida ja võivad kasutaja või tema põetaja igapäevaelu hoopis ebamugavamaks muuta.

„Kahjuks ei taheta või ei julgeta alati nõu küsida, et selgitada välja abivajaja tegelik vajadus ja leida seejärel sobiv lahendus. Samas sõltub õige abivahendi valimisest ja erinevate toodete kombineeritud kasutamisest nii abivajaja mugavus kui ka mõju rahakotile,” selgitas Leinuste.

Mähkmete läbimõeldumal soetamisel on võimalik maksta nende eest kuni kaks korda vähem.

Nii näiteks kasutatakse Eestis voodihaigete puhul valdavalt imavaid pükse, mis võrreldes vormmähkmetega on koguni kaks korda kallimad.

„Võib tekkida olukord, kus kulutatakse vajaminevaga võrreldes lausa kahekordne summa ja ostetakse toode, mille kasutamine on tegelikult ka abivajaja põetaja jaoks keerulisem,” kirjeldas Leinuste.

„Samas ei tea paljud, et nõu pidades oleks võimalik laia valiku seast kõige paremini sobiv lahendus leida, proovida erinevate tootjate erinevaid mudeleid ja osta neid esmalt kasvõi 3-4 kaupa, et siis edaspidi sobilikuma kasuks valik langetada,” selgitas ta ja lisas võrdluseks, et ka kleiti või ülikonda ei osteta ju ilma proovimata.

Leinuste sõnul soovivad abivahendikeskuse külastajad sageli lihtsalt kiire lahenduse leida, mis ei pruugi alati kõige soodsam või efektiivsem olla.

„Täna tullakse ja ostetakse meilt ühe abivajaja kuu varuks 60 püksmähet, kuigi kuluefektiivsuselt ja ka praktilistel kaalutlustel oleks oluliselt mõistlikum kasutada kombineeritult erineva imavusega erinevaid mudeleid - ühtesid päeval, teisi öösel,” tõi Leinuste näite.

„Samas võiks katsetada ka väiksemaid ja soodsamaid mähkmeid ning kasutada vajadusel madratsi kaitseks imavaid kaitselinu. Kui aga probleem on rohkem tualeti kasutamise keerukuses, võiks pigem üürida päevaseks kasutuseks potitooli ja kasutada mähkmeid vaid öösiti.“

Leinuste sõnul on mähkmete läbimõeldumal soetamisel võimalik maksta nende eest kuni kaks korda vähem.

„Kuigi abivajajad saavad erinevaid abivahendeid soetades kasutada ka neile määratud riiklikku soodustust, tuleb arvestada, et tegemist on siiski igakuise kuluga,” rääkis Leinuste.

Kokku hoitud raha eest saaks aga panustada teistesse hädavajalikesse abivahenditesse – näiteks sagedasest mähkmete kasutamisest tundlikuks muutunud naha hooldusvahenditesse.