Viis olulist küsimust südamepuudulikkuse kohta

Põhja-Eesti regionaalhaigla südamearst Margus Viigimaa.

FOTO: Marina Puškar

Kardioloogiprofessor Margus Viigimaa sõnul on südamepuudulikkuse ravi eluaegne ja sõltub väga palju inimese enda panusest oma elustiili muutmisesse.

Kuidas südamepuudulikkus avaldub?

Südamepuudulikkuse varajases staadiumis on sümptomid sageli vähe märgatavad, need avalduvad alles haiguse süvenedes. Väsimus, hingeldus ja perifeersed tursed on südamepuudulikkuse tüüpilised sümptomid.

Südame vasaku poole puudulikkuse (vasaku vatsakese funktsiooni languse) sümptomid on koormustaluvuse langus, hingeldus, südamekloppimine, asendist sõltuv õhupuudus, öine köha, naha ja limaskestade sinakus (tsüanoos). Puudulikkuse süvenedes võib tekkida kopsuturse.

Sageli küsivad patsiendid seksuaalse aktiivsuse kohta. Kui südamepuudulikkuse sümptomid on kontrolli all ja patsiendi seisund stabiilne, siis tavapärane seksuaalelu ei ole vastunäidustatud.

Südame parema poole puudulikkuse (parema vatsakese funktsiooni languse) korral, mille põhjus on sageli kopsuhaigused, tekivad veenipais (kaelaveenide täitumine verega), alakeha tursed, kehakaalu tõus, paismaks ja astsiit (vesikõht). Korraga võivad esineda nii südame vasaku kui ka parema poole puudulikkus.

Kuidas see tekib?

Krooniline südamepuudulikkus ei ole iseseisev haigus, vaid alati mõne teise tõve tagajärg. Põhjuseks võivad olla kõik südamehaigused, neist sagedamini isheemiatõbi (eriti infarktijärgselt), klapirikked, südamelihase haigused, kõrgvererõhktõbi.

Kuidas elustiil aitab südamepuudulikkusega toime tulla?

Südamehaige peab järgima spetsiaalset dieeti, mis seisneb soola ja vedeliku piiramises ning raskesti seeditavate toiduainete vältimises. Keelatud on ka alkohol ja tubakas. Südamepuudulikkust põdevale haigele on kindlad juhised, kuidas ta peaks elama. Kui inimesel on näiteks tekkinud juba tursed, peaks ta vähem soola tarvitama ja iga päev teatud kellaaegadel ennast kaaluma.

Kas sellest haigusest on võimalik üldse terveks saada või on tegemist kroonilise haigusega?

Ravi on tavaliselt eluaegne. Seda korraldab perearst, konsulteerides vajaduse ilmnedes südamearstiga. Ravi jaguneb põhjuslikuks ja sümptomaatiliseks. Põhjuslik ravi on põhihaiguse, see on südamepuudulikkust põhjustava haiguse (näiteks kõrgvererõhktõve) hoolikas ravi. Südamepuudulikkuse õige ravi korral vähenevad haige vaevused ja pikeneb eluiga. Nüüdisaegsete meditsiinivahenditega on võimalik suremust 30–50 protsenti vähendada.

Kas südamepuudulikkuse all kannataja tohib teha kehalisi harjutusi?

Südamepuudulikkuse korral on üsna tüüpiline langenud kehalise koormuse taluvus: väsimus, jõuetus, raskustunne rindkeres ja taastumine võtab tavalisest rohkem aega.

Siiski peab kroonilise südamepuudulikkuse haige olema kehaliselt aktiivne. Pool tundi rahulikus tempos kõndi päevas aitab südant treenida. Mõõdukas ja korrapärane kehaline treening suurendab kogu organismi ja ühtlasi südame füüsilist võimekust, parandab enesetunnet ja vähendab südamepuudulikkuse sümptomeid. Kui enesetunne võimaldab, siis säilitage regulaarsus.

Kindlasti ei tohiks kehaline aktiivsus esile kutsuda ega halvendada südamepuudulikkuse sümptomeid. Õppige kontrollima pulssi, vererõhku ja hingamissagedust, seda eriti koormuse ajal ja järel. Sageli küsivad patsiendid seksuaalse aktiivsuse kohta. Kui südamepuudulikkuse sümptomid on kontrolli all ja patsiendi seisund stabiilne, siis tavapärane seksuaalelu ei ole vastunäidustatud.

Vajadusel pidage nõu arstiga ja järgige tema nõuandeid.

Pikemat intervjuud Margus Viigimaaga saab lugeda jaanuarikuisest ajakirjast 60+.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles