Kuidas vähendada riske piletite järelturult ostmisel

Tarbijakaitseseadus ning EL tarbijaõigusealased direktiivid piiriüleste ostude puhul ei kehti juhul, kui tegemist on kahe eraisiku vahelise tehinguga. Foto: caro

Tihti käiakse teistes riikides mitte ainult puhkust nautimas, vaid reis ühildatakse ka mõne huvipakkuva kontserti, festivali või spordiüritusega. Sageli aga on tarvis osta pilet ära juba varemära. Kui aga ametlikest müügikanalitest on piletid välja müüdud, pööratakse pilgud järelturule. Paraku ei ole iga taoline ost turvaline.

Otse korraldajalt või ametlikult edasimüüjalt ostes võib tarbija olla kindel, et tegemist on originaalpiletiga. Samas võib juhtuda, et on soov minna just sellele üritusele, mis on juba välja müüdud. Seetõttu on loodud mitmeid internetiplatvorme, kus järelturu piletimüüjad tegutsevad. Tihti, eriti populaarsete ürituste puhul, on selliste piletite maksumus tunduvalt kõrgem, kui pileti esmane müügihind.

Järelturu pileteid võivad müüa nii teised füüsilised isikud kui ka juriidilised isikud ning ost võib osutuda üsna problemaatiliseks. Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus Eestis on saanud tarbijatelt erinevaid küsimusi seoses taoliste piletimüükidega ning jagab soovitusi, kuidas end kaitsta.

Veendu, et tehingule kehtiksid tarbijakaitseõigused

Tarbijakaitseõiguste olemasolu tehingu kehtivusele on oluline, siis kui piletite seaduslik müüja otsustab ürituse ära jätta. Tarbijakaitseseadus ning EL tarbijaõigusealased direktiivid piiriüleste ostude puhul ei kehti juhul, kui tegemist on kahe eraisiku vahelise tehinguga. Kontrolli kindlasti müüja koduleheküljel olevaid üldtingimusi. Veendu, kas platvormi, millelt tehingut teostad, pakub ostutehingule täiendavat kaitset, näiteks kantakse piletiraha algselt deposiitarvele ning kui ostjal on pilet käes, siis saab ka müüja raha kätte).

Hoidu hangeldajate eest

Hangeldaja (inglise keeles scalper), on isik, kes ostab populaarsete kontsertide ja spordiürituste pileteid hulgi ning teenib tulu sellelt, et müüb pileteid järelturul algsest ostuhinnast tunduvalt kõrgema hinnaga. Selline müüja on reeglina füüsiline isik. Temaga tehtud tehingule ei kohaldu tarbijaõigus ning probleemide tekkimisel ei ole tarbijakaitseametil ega Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusel võimalik piletiostjat abistada.

Kontrolli kas pilet on nimeline

Järelturu piletite soetamine ei ole ebaseaduslik, kuid kindlasti on oluline kontrollida, kas pilet on personaliseeritud ehk konkreetse isiku nimele väljastatud. Paljud rahvusvahelised festivalid ja suured spordiüritused on järelturu ning vahendajate vältimiseks loonud süsteemi, kus pileti soetamisel ning hiljem ka festivali- või üritusealale sisse saades on vaja tõendada, et pilet on just ostja nimele soetatud. Sageli on vajalik selleks esitada isikut tõendav dokument. Kui nimi piletil ja dokumendil ei klapi, võivad korraldajad ürituse külastaja ukse taha jätta.

Veendu lõpphinnas

Mitmel juhul on tarbijate mureks, et veebileheküljel kuvatud pileti hinnale lisanduvad täiendavad tasud. Sellisteks tasudeks on näiteks teenustasu (service charge) ja/ning broneerimistasu (reservation fee) ja/ning turvalise pileti edastamise tasu (secure ticket delivery). Sealjuures ei ole sageli ostuprotsessi käigus tasude suurust määratletud, need on need välja toodud väikeses kirjas ning vähemärgatavalt ja ostuprotsessi kõige viimases staadiumis.

 

Veendu pileti originaalsuses

Garantiid pileti ehtsuseks ei ole, ent enne maksmist uuri müüjalt pileti seerianumbri kohta ning kontakteeru pileti väljastanud ettevõtte või ürituse korraldajaga. Vastasel juhul võid kontserti ära jäämisel ning piletite tagasi ostmisel  ilma jääda piletihinna hüvitamisel saadavast rahast. Mõned edasimüüjad müüvad pileteid juba enne ametlikku piletimüügi algust. Selline piletite müümine ei ole võimalik, sest piletite müüja teavitab reeglina täpse kuupäeva ja kellaaja, millal algab piletimüük.

Kontrolli müüja tausta

Tausta saab kontrollida ka lihtsalt interneti otsingumootoris, uurides  teiste tarbijate jagatud kogemusi. Lisaks on mõnes riigis tegev veebilehekülg, kus on välja toodud ebaausate piletimüüjate must nimekiri. Näiteks on Belgias taoliseks veebileheküljeks http://www.ilovemyticket.com/nl/black-list/. Kuigi see veebileht on vaid hollandi ja prantsuse keeles, on võimalik musta nimekirja lisatud piletivahendajatega lihtsasti tutvuda.

 

Mida teha, kui oled raha maksnud, kuid piletit ei saanud

Kontakteeru kauplejaga mitte ainult telefoni teel, vaid ka kirjalikult. Kui tasusid piletite eest krediitkaardiga, saad abi saamiseks pöörduda oma kaardi väljastanud panga poole. Euroopa Liidus registreeritudkauplejalt soetatud pileti puhul saad abi paluda Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuselt Eestis www.consumer.ee