Lillesoovitus härrasmehele: eelista punast, mitte kollast!

Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Türi vallas Mäekülas elav Leo Rehela (82) on aastakümneid olnud seotud aiandite ja taimede hingeeluga. Töö (ta oli kolhoosis aiandusagronoom) ja eriala (ta on õppinud neli aastat Türi aiandustehikumis, aasta Räpinas ja kolm aastat kaugõppe teel Eesti põllumajandusakadeemias) oli lihtsalt selline.

Seega on ka Rehela õige mees sõbrapäeval ütlema, millist värvi lillitasuks siis südamedaamile kinkida.

„Probleem võis muidugi tekkida ka siis, kui murdeeas tütarlapsele kingiti kollane või liiga helepunane roos. See oli üks kahtlane värk."

„Omal ajal tähendas kollane lillevärv, eeskätt vanaprouade ja -piigade arvates, edevust ja põlgust,” selgitas ta. „Probleem võis muidugi tekkida siis, kui murdeeas tütarlapsele kingiti kollane või liiga helepunane roos. See oli üks kahtlane värk, mida sellega ikka öelda taheti. Võibolla oli seal isegi viide kellegi kergemeelse elu kohta?”

Punase roosi kinkimisel (omal ajal võluti defitsiit, õiget värvi roosid, noorele kavalerile või vastsele isale välja kasvõi südatalvel) kadusid kõik need küsimused otsekui iseenesest. Punane tähendas(b)  kirge ja armastust. „Punane lill on üldiselt kindla peale minek. Meenutage kasvõi president Kersti Kaljulaidi ametisse määramist, ka talle kingiti punaste rooside kimp,” lausus Rehela. „Kui oleks kingitud kollased lilled, oleks see olnud mõnevõrra kahtlane.”