Kaarel Zilmer: Lembitu Kuuse oskas negatiivseid hoiakuid peletada

Lembitu Kuuse. Foto: Priit Simson / Postimees

Hea teekaaslase Lembitu Kuuse ülekohtuselt enneaegne lahkumine ei lase mõtete ja meenutuste real peatuda. Sest neid hetki, sündmusi, kohtumisi, arutelusid ja väga inimlikke koosolemisi on paljudel meie hulgast kogunenud uskumatult palju. Me kõik saime ju temalt oma jao ja jääme seda kogetut nüüdsest ehk veelgi sagedamini meenutama...

Lembitu, et Sa olid just see, kes Sa olid, siis on võimatu kokku arvata kõiki neid inimesi ja hetki, kellele ja millele Sinu vahetu sõnumitoomine andis lausa üldrahvaliku – lembitukuuseliku mõõtme. Sa jõudsid kohale ka kõige kaugeimaist paigust ja pingelisemaist hetkedest. Ning siis asusid tegutsema oma põhimõtte järgi, et edastatu ei tohi mitte kedagi ükskõikseks jätta. Jah, Sa oskasid ükskõiksust ning negatiivseid hoiakuid imehästi peletada...

Nii saigi teoks Sinu nüüdseks armutult katkenud pühendumine. Jäägitu armumine sporti, liikumisse ja millesse kõigesse veel. Suusatamisega tekkis Sul lähim suhe, kus just omaaegne Tartu maratoni vaimsuse lahti kirjutamine ja rääkimine viis Sind hiljem koos suusarahvaga edasi pressides milleni vaid...

Kuid ega sõudmine, ratas, võrkpall, orienteerumine, peotants, ratsutamine, ralli ja paljud paljud muud alad saanud Sinult teisejärgulist kohtlemist. Ja nagu Sa ise tundsid, siis mitte keegi ei saanud Sinuga olles ükskõikseks jääda ning see oli ilmselt see, mis vedas Sind aiva edasi ja sügavamale...

Ja nüüd tänavadki Sind, Lembitu, kirgliku ja andunud elutöö eest kõik need, kes Sinuga kas või korrakski kohtusid, aga kindlasti ka kõik need, kes polnud Sind küll kunagi trehvanud, kuid kelle manu ilmusid Sa nagu parim kaaslane. Metsatalude memmede ja taatide jaoks nagu oma poeg... Just siis, kui Sinu tulemist, olemist ja ütlemist oodati.

Usu mind, aga Sinu ootamine ei lõpe tänasega ja ehkki nüüd saadab seda kirjeldamatu lahkumisäng, siis jääd Sa jätkuvalt meie meeltesse ja ellu.