Kuigi ratastool on selle kasutajale igapäevatoimetuste lahutamatu osa, näeb üsna sageli tänavapildis mittesobiva ratastooli kasutajaid. Õigesti valitud abivahend aitab ära hoida mitmeid tekkida võivaid tervisehädasid.
Õigesti valitud ratastool lihtsustab elu
12. jaanuar 2017, 09:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Invaru abivahendikeskuse terapeut Kairit Pärna ei soovita kasutada kellegi teise ratastooli või soetada ratastooli tuttavalt saadud soovituse põhjal. „Üks lahendus ei sobi kõigile, sest nii põhjused ratastooli kasutamiseks kui ka kasutajate tervislik seisund on erinev,” selgitas Pärna.
„Näiteks, kui hea ülakeha kontrolliga ratastooli kasutaja ei vaja lisatoestust, siis vähenenud kehakontrolliga kasutaja vajab suure tõenäosusega asendi toestamiseks ja suunamiseks kontuuriga seljatuge.”
„Meie kliima tõttu soovitakse sageli valida pisut laiem tool, et ka talveriietega sellesse mahtuda."
Millest alustada?
Pärna sõnul tuleb ratastooli valides mõelda esmalt abivahendi kasutamise eesmärgile ja võimalikele takistustele.
„Oluline on arvestada, mitu tundi päevas ratastoolis viibitakse ja milliseid tegevusi teha soovitakse. Samuti on tähtis, kas tooliga liigutakse siseruumides, kus on uksepiidad ja trepiastmed, või pigem erineva pinnasega välitingimustes,” selgitas Pärna.
Ta rõhutas, et kui abivajaja või tema esindaja pöördub abivahendikeskusesse, arutatakse nõustamise käigus läbi inimese liikumiskeskkonnad ja igapäevased tegevused ning kui nendega toimetulekul on probleeme, otsitakse sobivad lahendused.
Elektriline või tavaline ratastool?
Tänapäeval on saadaval lai valik ratastoole erineva elustiiliga abivajajatele, et igaüks leiaks just endale sobivaima.
„Lahenduse valik ei sõltu siin vanusest, vaid kasutaja aktiivsusest. Inimene, kes on aktiivse eluviisiga ja oskuslik ratastoolikasutaja, vajab pigem aktiivratastooli, millel on head manööverdamis- ja liikumisomadused ning mis nõuab kasutajalt head tasakaalutunnetust. Passiivsemale või oluliselt piiratud liikumisvõimega kasutajatele sobib rohkem elektriliselt juhitav või abistaja poolt juhitud ratastool,” selgitas Pärna, kelle sõnul peab õige abivahend aitama liikumiserivajadusega inimesel luua võimalusi igakülgseks eneseteostuseks.
Kuidas õiget suurust valida?
Kõige tähtsam on valida õigete mõõtude ja toestusega tool, et vältida valest asendist tekkivaid lihaspingeid, lihas- ja liigesvalu ning nahaärritust, mis võib halvemal juhul viia lamatiste tekkeni.
„Meie kliima tõttu soovitakse sageli valida pisut laiem tool, et ka talveriietega sellesse mahtuda. Paraku koormab liiga laia ratastooliga liikumine ülajäsemeid ja õlavöödet. Kuna käed tuleb lükkamiseks kaugemale külgedele viia, tekib õlaliigestele ja õlavöötme lihastele suurem koormus ning kokkuvõttes kulub liikumiseks ka rohkem energiat,” selgitas Pärna. Tema sõnul peaks ratastooli küljetoe ja reie vahele jääma vaid kuni 1 cm vaba ruumi. Samuti peaksid kasutaja sõrmed ulatuma tagaratta rummu keskele, kui käed on alla külgedele sirutatud ja õlad neutraalses asendis.
Pärna sõnul annab kasutajale sobiv ratastool võimaluse tegeleda erinevate hobidega ja olla aktiivne ühiskonna liige. Samas ei tea paljud abivajajad, et ratastoole ei pea alati välja ostma ning alternatiiviks on abivahendi üürimine.
„Üürimine annab võimaluse ratastool vajadusel kiiremini sobivama vastu välja vahetada, juhul kui kasutaja seisund muutub,” lisas Pärna ja lisab, et ka üürimise korral kohandatakse abivahend vastavalt kasutajale sobivaks.
Ratastooli soetamisel on kehtiva määruse alusel võimalik saada riigipoolset rahalist toetust kuni 90 protsendi ulatuses.