/nginx/o/2016/11/23/6103781t1h6bce.png)
/nginx/o/2014/05/09/3018480t1h0183.jpg)
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) vedas eest ligi aasta kestnud protsessi, mille raames koguti tantsurahva seas arvamusi selle kohta, kuhu Eesti tantsupeotraditsiooni arendada ja millele truuks jääda järgmiste pidude korraldamisel.
Uuring: tantsupidu hoiab põlvkondadevahelist sidet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Protsessis osalenud ligi 2000 inimese hinnangul sai kinnitust, et tantsupeoline näeb tantsupidu ennekõike rahvusliku ja piirkondliku identiteedi edasikandjana ning soovib pigem peo traditsiooni hoida konservatiivsena.
ERRSi juhi Kalev Järvela sõnul oli laiapõhjalise uuringu eesmärk luua selgem nägemus, millele tulevaste tantsupidude korraldamisel tugineda, et peod jääksid kõnetama noori, aga säilitaksid samal ajal väärtuslikku vana. Selleks koguti arvamusi ja infot nii rahvatantsijatelt, nende juhendajatelt kui ka tantsupidude eestvedajatelt.
„Tulenevalt väliskeskkonna pidevast arenemisest, on Eesti tantsupeo pärand muutuste surve all. See väljendub küsimuses, millised on nö hea tantsupeo tunnused, millest organiseerimisel tuleks lähtuda,“ põhjendab Kalev Järvela tantsupeo tunnuste kirja panemise vajadust.
„Näiteks ei poolda suur enamus vastanutest, et üldpeol esitataks noortepäraseid tantsustiile või teiste rahvuste tantse. Üllatuslikult olid just nooremad vastajad seda meelt.“
„Meile kui korraldajate oli selline ulatuslik kaasamisprotsess väga vajalik ja andis hea tunnetuse, kuidas saame parimal viisil pärimusliku rahvatantsu sisu ja vormi ning tantsupeo traditsiooni jätkumist toetada,“ lisas Kalev Järvela.
„Üks olulisemaid väärtusi uuringus osalejate jaoks oli põlvkondlik sidusus ja traditsiooniline järjepidevus. Sooviti, et tantsupidu oleks sillaks eri vanuserühmade, piirkondade ja välis-eesti kogukonna vahel,“ selgitab uuringu korraldaja Jane Matt Praxisest.
Matti sõnul sai kinnitust varasemalt Lauristini ja Vihalemma poolt 2013. aasta uuringus tehtud järeldus, mis toob esile tantsu- (ja laulu)peo traditsiooni olulisuse rahvuslike väärtusorientatsioonide ja identiteedi püsimisel.
„Tantsupeo juures hinnati kõrgelt kvaliteeti ehk professionaalset terviklikul lool põhinevat etenduse formaati,“ lisab Matt. Samuti toetati praegust tantsupeol osalejate valikuprotsessi, kus rühmad valitakse välja tantsuoskuse ning selle põhjal kujuneva üleriigilise pingerea alusel.
„Tantsupidu ei tohiks olla tantsurahva meelest meelelahutuslik festival, mis koosneb üksikutest tantsunumbritest, vaid peab moodustama ühtse terviku, kus tantsude ja muusikavalikuga jutustatakse selge sõnumiga rahvuslikke põhiväärtusi kandev lugu,“ võtavad uuringu korraldajad vastajate hinnangud kokku.
„Võib öelda, et rahvatantsijate kogukond hindab konservatiivse joone hoidmist peotraditsiooni jätkamisel. Näiteks ei poolda suur enamus vastanutest, et üldpeol esitataks noortepäraseid tantsustiile või teiste rahvuste tantse. Üllatuslikult olid just nooremad vastajad seda meelt,“ selgitab Matt.
Uuringus osalejad pidasid samas oluliseks, et edaspidi oleks võimalik publikut paremini etendusse kaasata ning et etendus oleks sõnumi poolest tänapäevane ja aktuaalseid teemasid puudutav.