Jõulukinkide eelarve ulatub enamasti kuni 100 euroni

Foto: SCANPIX

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse vastvalminud uuringu järgi hindab aasta lõpus Eesti elanikkonnast 21% oma majanduslikku olukorda mullusega võrreldes paremaks ja 58% samaks. Ligi viiendik elanikest ütleb aga, et nende rahaline seis on aastaga halvenenud ja seda on enam kui mullu.

„See muutus näitab, et üldine palgatõus ei ole kahjuks toimunud kõigis sissetulekurühmades. Kui üle 1100-eurose sissetulekuga inimesed märgivad keskmisest sagedamini olukorra paranemist, siis tänast olukorda mullusest kehvemaks hindavad teistest enam kuni 400-eurose sissetulekuga inimesed ja venekeelne elanikkond,“  kommenteeris uuringutulemusi teabekeskuse juht Lee Maripuu.

Leibkondade majanduslik toimetulek mõjutab ka jõulutarbimist. Kolmandik vastajatest leiab, et jõuluaeg on nende pere-eelarvele koormav ning nad peavad nuputama, kuidas detsembris ots-otsaga kokku tulla. Rohkem peavad kingituste mahutamisega eelarvesse vaeva nägema madalama sissetulekuga pered. 27% elanikkonnast ütleb, et planeeritav kingituste eelarve jääb

51-100 euro vahele. Kuni 50 eurot kulutab kinkidele 18%, 100-200 eurot 20% ja 200-300 eurot on kingitustele plaaninud 11% vastajatest.

Üldjuhul Eesti inimesed pühadekulutusi laenurahaga ei kata. Krediitkaarti, tarbimis- või väikelaenu plaanib pühadekuludeks kasutada 2% ning 1% elanikest kavatseb jõulukulutustega toimetulekuks laenu võtta lähedastelt.

„Enam kui pooled elanikest katavad kingituste ja muud pühadega seotud kulutused jooksvalt pere-eelarvest, teine levinum viis on kulusid hajutada – kingid ostetakse varem valmis ja paljud on aastalõpu väljaminekute tarvis ka säästnud,“ rääkis Maripuu.

Rahalisele survele vaatamata on jõulude tähistamine Eesti elanike jaoks oluline ja 62% eestlastest arvab, et kingituste tegemine peaks käima selle juurde.

Võrreldes mullusega on siiski kingituste koguarv hakanud vähenema ning kingisaajate ring muutub väiksemaks. Kõige sagedamini tehakse kinke 3-4 inimesele (28%), 1-2 kinki plaanib teha 18% vastajatest. Võrreldes tulemusi mulluse küsitlusega, võib öelda, et jõulukinkidele kulutatavad summad on aastaga veidi suurenenud, kuid kingisaajate arv vähenenud.

„See, et inimesed teevad vähem kingitusi, näitab nende tarbimiskäitumise muutust. Kingituste tegemisel mõeldakse varasemast rohkem, et saajal sellest ka tegelikult rõõmu oleks. Lisaks aitab planeerimine vältida viimase hetke ebamõistlikke oste,“ ütles Maripuu.

Tänavu tunnistas 18%, et on jätnud kingituste ostmise viimasele hetkele ja teinud seetõttu ebamõistlikke kulutusi. Teistest rohkem kipuvad viimase hetke kingitusi ostma kõige kõrgema, enam kui 1100-eurose kuusissetulekuga inimesed ja 16-29-aastased noored.

Uuringu viis 2016. aasta novembris läbi Turu-uuringute AS. Küsitluses osales 815 Eesti elanikku vanuses 16+.