Riik hakkab vajadusel tasuma ka üldnarkoosis hambaravi eest

Foto: Sille Annuk / Postimees

Riigikogu muutis hambaravi oluliselt kättesaadavamaks, parlamendi sotisaalkomisjoni esimehe Helmen Küti sõnul on oluline, et senisest rohkem tähelepanu pööratakse suurema ravivajadusega inimestele.

„Oluline on ka, et hambaravi on jätkuvalt tasuta alla 19-aastastele inimestele, oma suuhügieeni eest hoolitsemisega peab alustama noorelt, et hiljem vaid kontrollis käia ja pisiparandusi teha.“

Plaani kohaselt hakkavad kõige suuremat riigipoolset hüvitist saama vanaduspensionärid, töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle 63-aastaseid ravikindlustatud inimesed, rasedad, alla 1-aastase lapse emad ning need, kellel on talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud suurenenud vajadus saada hambaraviteenust.

Küti sõnul on oluline, et uue hambaravihüvitise korraga hakkab riik viimaks ometi tasuma ka üldnarkoosis hambaravi eest juhul, kui see on täiskasvanule meditsiiniliselt näidustatud.

„Esmapilgul võib see muudatus tunduda vähetähtsana, kuid on hindamatuks abiks kõigile neile, kes kannatavad psüühika- ja käitumishäirete ning närvisüsteemihaiguste käes või kellel on raske füüsiline puue. Lõpuks on võimalik traumaatiline protseduur või ulatuslik hambaravi läbi viia ühekorraga. Enamgi veel, kui täna saavad sügava vaimupuudega inimesed üldanesteesiaga hambaravi vaid Tartus, siis nüüd on alustatud äbirääkimisi Tallinna haiglatega, et hakata samasugust teenust uuel aastal pakkuma ka Põhja-Eestis.“

Eelnõu jõustub järgmise aasta 1. juulist. Täiskasvanute hammaste parandamise programmile on 2017. aastal riigieelarves ette nähtud 6 miljonit eurot ning alates 2018. aastast 12 miljonit eurot.