/nginx/o/2016/12/12/6164349t1h6118.jpg)
Paljud tavapärased haigused, nagu näiteks kõrgvererõhktõbi ja suhkruhaigus, esinevad sugukonniti. See on viide sellele, et geneetilistel teguritel on nende tekkes oma osa. Samuti on paljud tavapärased deformatsioonid, nagu niinimetatud hundikurk ja südamerikked, mõnikord rohkem levinud ühes suguvõsas kui teises.
On ilmne, et mõnede haiguste tekkemehhanism tuleneb paljudest geenidest ja keskkonnateguritest. Kuigi tegemist on kas haiguse või deformatsiooniga ning kas-või-nähtusega, on kalduvus haigestuda nähtavasti siiski kvantitatiivne omadus, millel on elanikkonnas oma normaaljaotus. Kalduvust haigestuda näitab geneetiliste riskitegurite ja keskkonnategurite summa. Kui nende hulk ületab riskiläve, siis tekivad muutused.
Pärilikkusel on suur osa
Kõrgvererõhktõve ehk hüpertooniatõve tekkes on pärilikkusel 30–80 protsendil juhtudest suur osa. Nagu enamikul pärilikel haigustel, on oma osa ka muudel teguritel. Peale pärilikkuse on kõrgvererõhktõve teised ohutegurid tähtsuse järjekorras liigne kehakaal (vererõhk tõuseb tüsedamatel üle normi 4–6 korda sagedamini kui normaalse kehakaaluga inimestel), alkoholi liigtarbimine (eriti igapäevane), keedusoolaga liialdamine (rohkem kui 5–6 grammi päevas), vähene kaaliumi- ja magneesiumirikaste puu- ja juurviljade söömine, loomsete rasvadega liialdamine, suitsetamine, liikumisvaegus ja sagedased stressiolukorrad.
Meditsiinis on kaua kahtlustatud seoseid emotsionaalse käitumise, kõrgenenud vererõhu ja südamehaiguste vahel. Iidse faktina teame kõik, et erutus tõstab pulssi ning et baasemotsioonid, nagu viha ja armastus, võivad rinnas valu põhjustada. Juba 19. sajandil käis Sir William Osler välja seose aktiivsuse ja pärgarteriaalse südamehaiguse (coronary heart disease – CHD) vahel (Leibowitz, 1970). 1930. aastatel kinnitasid Ameerika kuulsad arstid Karl ja William Menninger, et südame isheemiatõbi on põhjustatud allasurutud agressioonist. Sel teemal tehti esimesed sügavamad uuringud alles 1950. aastatel. Südame isheemiatõbi (CHD) viitab, et südamelihast varustavatesse arteritesse on kehv verevool. Sümptomid on rinnaangiin (valu rinnus) või müokardiline infarkt (MI) – südameatakk. Ateroskleroos on rasvkoe ja haige koe kogunemine arterite siseseintele, teisisõnu arterite lubjastumine. See protsess toimub mitme aasta vältel. Kui lubjastuvad need arterid, mis varustavad aju, võib tekkida rabandus. Südame- ja veresoonkonnahaigused on aga lääneriikides üks peamisi enneaegse surma põhjusi.
Ameerika Ühendriikides kasvas südame- ja veresoonkonnahaiguste esinemissagedus möödunud sajandi esimesel kolmel veerandil kiiresti, kuid seejärel hakkas üsna jõudsalt langema. Peale selle on uurimustes leitud eri kultuurides südamehaiguste esinemisel suuri erinevusi. Ometi sõltuvad kultuurid mitmest muutujast (näiteks dieet, treening, mürgid ja elukombed), mis võivad tervist mõjutada. Seega on raske selgeks teha, millised tegurid on tähtsad. Samas on dieet ja treening ainult mõõdukad südamehaiguste riski vähendajad. Uurimused on samuti näidanud, et kiire elurütm ja tänapäeva elu stress tõstavad südame isheemiatõppe haigestumise riski.
Emotsioonid mõjutavad aju
Selge on see, et kõik väliskeskkonnast saadu mõjutab emotsioonide kaudu meie aju. Seega pidev emotsionaalne ülekoormus hakkab varem või hiljem kindla aju osa kaudu kogu ainevahetust ja hormonaalset regulatsiooni mõjutama. Kõik, mis teed, teed nii heas kui ka halvas alati iseendale. Emotsioonid panevad möllama kogu organismi, mida ei olegi nii kerge lahti seletada.
/nginx/o/2017/01/11/6243871t1h7f8a.jpg)