Mida teha üleöö tekkinud lastelastega?

Foto: shutterstock.com

Vanavanemaks võib saada ka oma laste beebiootuseta. Ühel päeval astub üle ukse poeg või tütar oma uue elukaaslasega, kel näpus kooliealine laps. Ja oledki vanavanem koos kõige kaasnevaga.

„Vanavanematel ei ole nii suurt vastutust kui vanematel ja seega ei saa vanavanemad lapselapse elu ära rikkuda, aga päris tihti saavad lisada sellele hoopis uue kvaliteedi,” ütleb Tiina Teska, pereterapeut perekeskusest Sina ja Mina. Tema sõnul algab suurepäraseks kärgperevanaemaks või kärgperevanaisaks kasvamine lahutusest või uue kaasa tutvustamisest palju varem. „Kui sinu lapse pere teab sind inimesena, kes on toetav ja võimeline leppima erinevate inimeste ja olukordadega, siis on tõenäosus, et kriitilisel hetkel sinu poole pöördutakse, palju suurem,” selgitab ta.

Niisiis, tajudes lapse ja tema elukaaslase vahel lahkarvamusi, on Teska kinnitusel paras hetk mõlemale teada anda, et loodad erimeelsuste lahendamisele. „Lisage, et hoolimata sellest, kuidas läheb, olete alati nende jaoks olemas ja ootate lapselapsi külla. Jättes ukse lahti oma lapse ekspartnerile, näed lapselapsi kindlasti sagedamini,” julgustab ta.

Ootame alati oma vanemate toetust

Pereterapeut Katrin Saali Saul peab väga oluliseks püüet mõista lapse valikuid ka uue elukaaslase tekkides. „Ükskõik kui vanad me oleme, oma vanemate toetust ja heakskiitu ootame niikaua, kuni nad elavad,” kinnitab ta.

Lisaks lapse uuele elukaaslasele võiks leida südames sooja sopi ka tema lapse jaoks. „Sulle on oma lapselaps alati lähedasem. Sa ei pea suutma kärglapselast armastada, aga püüa niivõrd palju ikkagi, et ka tema vastu huvi tunda,” õpetab Saali Saul ja kinnitab, et šokolaad jõuluks või sünnipäevaks on omal kohal ka kärglapselapsele. Need, kes aga suudavad kärglapselapsele oma südame avada, on tema kinnitusel suure ja avara hingega küpsed inimesed ja suurt tunnustust väärt.

Lapselapse(d) võib saada ka ise kuldses eas uut suhet luues. Sellised pered on alati olemas olnud, kuid praegu näib neid olevat üha rohkem. Kasuvanavanemluses võib ette tulla ebamugavaid hetki ning keerulisi suhtemustreid, mida harutada. Tiina Teska kogemust mööda on kärgperedel keskmisest rohkem erimeelsusi ning ta ei tea kärgperet, kus kõik selle liikmed olukorraga rahul oleksid. „Tähtis on siiski üksteist aktsepteerida ja luua lastele kasvamiseks turvaline keskkond,” lausub ta. Katrin Saali Sauli meelest toimib enamik kärgperedest siiski hästi ning suurte suhtedraamadega ja nõustaja abi vajavaid kärgperesid on vähe.

Laps vajab igal juhul armastust

Kas kasuvanavanem peaks just bioloogilist vanavanemat asendama, on muidugi iseküsimus, kuid vanemate lahkumineku üle elanud laps vajab igal juhul armastust. Seda saab anda talle ka bioloogilisest seotusest sõltumata.

Katrin Saali Saul soovitab universaalse abivahendina mängu – see on midagi, mida saab kasutada ka vanavanem, kel liikumine on raske. „Soetage endale mõni lauamäng,” julgustab ta.

Tiina Teska peab tõenäoliseks, et kui laps tutvustab vanematele oma uut kaaslast ja tema lapsi, on see kohtumine üsna formaalne. „Hea on anda aega üksteisega tutvumiseks, jääda lihtsalt viisakaks, rääkida mõni sõna endast ning külaliste vastu huvi tunda. Et lõbusam oleks, võite uute pereliikmete käest näiteks küsida, mis on nende lemmikmagustoidud. Siis õnnestub teil neid järgmisel korral ehk lemmikroaga üllatada,” toob Teska näite ja rahustab, et pole tarvis kohe sõbraks saada. „Ärge võtke selles osas endale liigseid ootusi ja kohustusi.”

Õnneks on vanavanematel rahulik meel ja lastel loomupärane julgus proovida uusi asju. Lastele on uus kogemus nagu seiklus, on see siis ühine piknik või tähtpäevad pereringis.