Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud ning Turu-Uuringute AS-i poolt läbi viidud värskest avaliku arvamuse küsitlusest selgub, et 61% Eesti elanike arvates peaks president Kersti Kaljulaid osalema jõulujumalateenistusel.
Presidendi otsust ametissenimetamise tänujumalateenistusel mitte osaleda Eesti elanikud enamuses probleemiks ei pea, kiriku liikmetega võrreldav 30% elanikkonnast aga peab.
„Jõulud on ukse ees ning kindlasti kerkib päevakorrale küsimus, kas vabariigi president läheb pühade puhul kirikusse, nagu on seda traditsiooniliselt teinud varasemad Eesti presidendid,“ rääkis Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson.
„President Kaljulaidi valik loobuda oma ametissenimetamise jumalateenistusest tekitas avalikkuses suure arutelu ning ühiskonna erinevad grupid ootavad huviga, kas president otsustab jõulupühade ajal jumalateenistusel osaleda või mitte.“
„Põhjus peitub osalt ka selles, et nõukogude ajal väljendas jõulude ajal kirkus käimine vastuseisu okupatsioonivõimude poliitikale."
Arvamusuuringus esitatud küsimusele, kas president peaks osalema jõulujumalateenistusel, vastas 21,3% inimestest „jah“ ning 39,6% inimestest „pigem jah“.
39% Eesti inimestest ei pea presidendi osalemist jõulujumalateenistusel vajalikuks ehk 26,1% vastanutest leidis, et president „pigem ei peaks“ jõulujumalateenistusel osalema ning 13% vastas sellele küsimusele „kindlasti mitte“.
Küsitluses uuriti ka, kas president Kaljulaid käitus õigesti, kui loobus ametissenimetamisel tänujumalateenistusest. 33,1% vastanutest leidis, et president käitus õigesti ja 37,1% vastanutest, et pigem õigesti – seega toetas 70% inimestest presidendi otsust isiklikel motiividel tänujumalateenistusest loobuda.
20,5% vastanutest arvas, et president käitus tänujumalateenistusest loobudes pigem valesti ja 9,3% pidas seda valeks otsuseks – kokku on presidendi otsusega mitte nõustuvaid inimesi 30% eestimaalastest.
„Eestimaalaste jaoks on jõulud ja kirik tihedalt seotud isegi juhul, kui nad ennast religioosseks inimeseks ei pea,” märkis Art Johanson. „Põhjus peitub osalt ka selles, et nõukogude ajal väljendas jõulude ajal kirkus käimine vastuseisu okupatsioonivõimude poliitikale. Paljud tunnetavad ka täna, et ateistlik jõulude mahategemine väljendab toonase võimu arusaamu. Presidendi isiklikku valikut tänujumalateenistusest loobuda enamik probleemiks ei pea. Otsust pidas aga valeks 30% elanikkonnast, mis kattub enamvähem kiriku liikmete arvuga. Võib öelda, et president ei pidanud lugu Eesti ühe suurema sotsiaalse grupi ootusest, kuid need, kes sellesse gruppi ei kuulu, kiriku liikmete nördimust ei jaga.”
Veebiküsitlus viidi Turu-Uuringute AS poolt läbi ajavahemikus 29. novembrist 5. detsembrini ja sellele vastas 1012 18-aastast ja vanemat kodanikku. Välja on toodud selge seisukoha võtnud inimeste arvamused, arvestatud ei ole „ei oska öelda" vastuseid.