R, 2.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Defektset kaupa pole mõtet ise parandada

60+
Defektset kaupa pole mõtet ise parandada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Katkine king. Pilt on illustratiivne.
Katkine king. Pilt on illustratiivne. Foto: Ants Liigus

Nii mõnigi tarbija on jäänud oma tarbijaõigustest ilma, sest on püüdnud ise defektset toodet esmalt parandada või on toodet edasi kasutades süvendanud viga ning sel moel kahjustanud toodet veelgi. Tarbijakaitseameti teenindustalituse jurist Sven Lehis selgitab, mida teha siis, kui kaup osutub defektseks.

Vigase kauba puhul on oluline, et probleemiga tegelemist ei lükataks edasi, sest üldjuhul on riketel ja defektidel omadus süveneda. Sellisel juhul on kauplejaga edasine vaidluse jätkamine tarbija jaoks keeruline, sest parandamine võib teatud juhtudel osutuda ebaotstarbekaks liigse kalliduse tõttu või isegi võimatuks.

Kaupleja vastutus tarbija ees kestab kaks aastat. Hiljem tarbija kaupleja poole oma pretensiooniga pöörduda ei saa, kui just asjale ei kehti müügigarantii, mis tarbijale pikema perioodi jooksul täiendavaid lisaõiguseid annab.

Kui tootel ilmneb viga, siis tuleb selle kasutamine kohe lõpetada. Sellise defektse toote kasutamise jätkamisega seab tarbija ohtu enda õigused nõuda kauplejalt asja parandamist ja kaupleja õigust esmalt asja parandada. Võlaõigusseaduse kohaselt on tarbijal kohustus teavitada kauplejat kauba defektsusest kahe kuu jooksul pärast vea ilmnemist, kuid soovitav on teha seda võimalikult kiirelt.

Kuigi tarbijakaitseseadus lubab lepingu rikkumisest teatada kauplejale mis tahes vormis, siis mõistlik oleks seda siiski sellisel kujul, et kaebusest jääks maha ka jälg.

Ära püüa ise toodet parandada

Keelatud on ka tarbija iseseisev asja parandamine ja vea tuvastamine, millega võib teatud kaupade puhul tekkida olukord, kus kaupleja edasisest parandamisest keeldub. Vea ilmnemisel tuleb tarbijal esmalt pöörduda kaupleja poole. Seejuures tuleks kauplejale anda võimalikult täpne ja adekvaatne teave tootega juhtunu ja olukorra kohta, mis aitaks kauplejal paremini rikke olemust ja tekkepõhjust mõista.

Kuigi tarbijakaitseseadus lubab lepingu rikkumisest teatada kauplejale mis tahes vormis, siis mõistlik oleks seda siiski sellisel kujul, et kaebusest jääks maha ka jälg, et hiljem ei tekiks vaidlust selle üle, kas ja millal tarbija kaupleja poole pöördunud on. Seetõttu võib soovitada siiski pigem kirjalikku kaebust kauplejale, mis üldjuhul tagab ka kirjaliku vastuse. Kaupleja on kohustatud tarbijakaitseseaduse kohaselt vastama tarbija kirjalikule pöördumisele 15 päeva jooksul ja teavitama tarbijat kaebuse võimalikust lahendusest.

Välised vigastused fikseeri kirjalikult

Kui asjale on tekkinud väliseid vigastusi, mis tarbija arvates on seotud tootmisdefektiga ja mida on võimalik asja remonti üleandmisel fikseerida ja kirjeldada neid dokumendil, millega asi remonti võetakse. Sama kehtib ka kauplejate suhtes, kes võiksid asja nähtavad välised puudused asja remonti võtmisel kirja panna, et tarbijatel ei oleks võimalik hiljem väita, et asja üleandmisel selliseid defekte või vigastusi ei olnud.

Oluline on siis meeles pidada, et kauplejal on õigus esmakordse rikke puhul asi parandada. Seega ei ole otstarbekas esitada kohe kauplejale ostusumma tagastamise nõudeid ja nõuda asja tagasi võtmist. Samuti ei ole kauplejal kohustus tarbijalt tagasi võtta ostetud ja kvaliteetset kaupa, kui just kaupleja ei ole müügieelselt selgesõnalist ja tingimusteta sellist lubadust andnud.

Korduva defekti puhul on tarbijal uued õigused

Kui tegemist on asja korduva rikkega ja on alust arvata, et tegemist on järjekordse tootmisdefektiga, tuleks jälgida sama käitumismudelit ja esitada esmalt kauplejale kirjalik kaebus. Sellisel juhul ei ole otstarbekas kohe pöörduda tarbijavaidluste komisjoni avaldusega, sest tarbijakaitseseadus kohustab esmalt kauplejaga suhtlema.

Korduva puuduse ilmnemisel, kui tegemist on tootmisdefektiga, tekivad tarbijal uued õigused. Võlaõigusseaduse kohaselt võib asja parandamise või asendamise ebaõnnestumisel või võimatusel ning ka müüja keeldumise korral ostja müügilepingust taganeda.

Samuti võib tarbija taganeda põhjendamatute ebamugavuste tekitamisel, milleks on üldjuhul asja pikaajaline remont, kuid kuni neli nädalat remondi kestvust on siiski aeg, mida ebamõistlikuks üldjuhul ei peeta.

  • Defekti ilmnemisel lõpeta asja kasutamine ja ära ürita asja iseseisvalt korda teha.
  • Pöördu võimalikult kiiresti kaupleja poole ja tee seda soovitavalt kirjalikult, et pöördumisest jääks maha jälg võimalike edasiste rikete tekkimise puhuks.
  • Oota ära kaupleja vastus, mis peaks saabuma 15 päeva jooksul.
  • Kui vajad nõu, kuidas selles olukorras edasi tegutseda, võid helistada tarbijakaitseameti infotelefonile või saata kirjalik selgitustaotlus ning amet annab sulle vajalikud juhtnöörid.
Märksõnad
Tagasi üles