Pühapäeval üle Eesti kaubanduskeskustes toimunud veresuhkru mõõtmise kampaania käigus selgus, et ligi viiendikul elanikest on veresuhkru tase normist kõrgem.
Ligi viiendikul Eesti elanikest on liiga kõrge veresuhkru tase
14. november 2016, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tasuta kampaania jooksul mõõtsid TÜ arstitudengid üle Eesti kahe tunni jooksul 3020 inimesel veresuhkru taset. Normist kõrgem veresuhkru näit leiti 18 protsendil testituist, teatas Eesti Diabeediliit esmaspäeval.
Veresuhkru mõõtmise kampaania eesmärgiks on teavitada inimesi, et diabeeti haigestumine võib kulgeda hiilivalt ja ilma sümptomiteta, kuid tuua ravimata jätmisel kaasa raskeid tüsistusi. Juhusliku veresuhkru kontrolliga on võimalik seda rasket kroonilist haigust õigeaegselt avastada ja alustada koheselt õiget ravi.
Maailmas põeb diabeeti umbes 425 miljonit inimest ning haigus näitab pidevat kasvutrendi ka Eestis.
„Eestis ei ole täheldatud seda, et diabeeti haigestumine oleks kuidagi stabiliseerinud või vähenenud, hoopis vastupidi – diabeedihaigete hulk on pidevalt suurenenud."
Tallinna Lastehaigla endokrinoloogiateenistuse juhataja Ülle Einbergi sõnul on diabeeti haigestumine Eestis jätkuvalt aktuaalne probleem.
„Eestis ei ole täheldatud seda, et diabeeti haigestumine oleks kuidagi stabiliseerinud või vähenenud, hoopis vastupidi – diabeedihaigete hulk on pidevalt suurenenud ning kahjuks järjepidevalt ka noorenenud. Esimest tüübi diabeeti diagnoositakse juba ka imikutel, sellist probleemi näiteks 10-20 aastat tagasi praktiliselt ei esinenud,“ rääkis Einberg.
Einbergi sõnul aitab järjepidev ravi laste rasket haigust kontrolli all hoida ning elada neil täisväärtuslikumat elu.
„Kuid diabeedi ravimine on küllaltki kallis ning suur hulk teismelisi ja lapsi vajab endiselt täiendavaid ravivahendeid, seetõttu on sellised heategevuslikud algatused väga vajalikud,“ lisas Einberg.
Diabeeti on mitut tüüpi, esimest tüübi diabeeti ehk insuliinsõltuvasse diabeeti haigestutakse lapsena või nooremas eas. Teist tüübi diabeet kulgeb sageli varjatuna ning umbes veerand haigestunutest ei tea, et neil on diabeet.
Teist tüüpi diabeeti esineb 90 protsendil diabeetikute üldarvust. Eelkõige on riskiteguriteks pärilikus, ülekaal, vanus üle 40 eluaasta, vererasva ainevahetuse häired. Just ebatervislik toitumine ja vähene liikumine viivad kaalutõusu, vööümbermõõdu suurenemise ja diabeediriski tõusuni.
Püsivalt kõrge veresuhkru tase võib kaasa tuua mitmeid tõsiseid terviseprobleeme. Tüsistused võivad tekkida kõigis organites ja seetõttu on ääretult oluline diabeedi õigeaegne avastamine ning veresuhkru taseme pidev kontroll.
Esmaspäeval 14. novembril tähistatava 2016. aasta Maailma Diabeedipäeva motoks on „Diabeet silma all“.