Diabeedipäeval keskendutakse haiguse varajasele avastamisele

Veresuhkru mõõtmine. Foto: PantherMedia / Scanpix

• Eestis elab umbes 90 000 diabeetikut.
• Pühapäeval saab Selverites tasuta mõõta veresuhkurt.

Maailmas elas mullu 415 miljonit täiskasvanud diabeetikut,  Eestis elab umbes 90 000 diabeetikut ja järgmisel esmaspäeval peetava Maailma Diabeedipäeva fookuses on selle haiguse varajane avastamine ning hilistüsistuste vältimine.

Diabeet on üks suuremaid meditsiinilisi probleeme maailmas, sest see haigus mõjutab paljude inimeste elukvaliteeti ning põhjustab tõsiseid terviseprobleeme, teatas Eesti Diadeediliit.

Ühiskonnale tervikuna on diabeet oluline ka majanduslikus mõttes, sest sageli on haaratud inimesed nende parimas tööeas ning krooniline haigus toob kaasa sageli elukvaliteedi languse ja töövõime vähenemise.

2. tüüpi diabeeti esineb erinevatest diabeeditüüpidest 90 protsendil juhtudest ja suurt osa mängib siis pärilikus ja elustiil. Just ebatervislik toitumine ja vähene liikumine võivad viia kaalutõusu, vööümbermõõdu suurenemise ja rasvumiseni. Need tegurid on aga juba teise tüübi diabeedi riskifaktorid. Tavaliselt tekib teist tüüpi diabeet inimestel vanuses üle 40-aasta, kuid aina enam on seda hakatud diagnoosima ka ülekaalulistel noortel. Teist tüüpi diabeeti haigestumise esimesed näitajaks on kõrgenenud veresuhkru tase, lisandub suurenenud joogijanu, sagenenud urineerimine, suukuivus, kehakaalu muutused ja väsimus.

Need sümptomid võivad olla vähe väljendunud ja jäävad inimesel sageli märkamata. Veresuhkru tõus on alguses tagasihoidlik ja ei häiri väga inimese üldist enesetunnet. Edasi üritab organism kõrgema veresuhkruga kohaneda ning enesetunde halvenemine toimub pikkamööda ja märkamatult. Seetõttu on oht, et diabeet jääb õigel ajal diagnoosimata ja avastatakse alles siis, kui veresuhkru tõusust põhjustatud mõne muu tervisehädaga arsti juurde minnakse.

Püsivalt kõrge veresuhkru tase võib kaasa tuua mitmeid tõsiseid terviseprobleeme inimese kogu organismis. Selliseid kahjustusi nimetatakse diabeedi hilistüsistusteks. Tüsistuste tekke risk on suurem patsientidel, kellel on diabeet kestnud kauem või avastatud hilinenult ja kes ei järgi arsti poolt soovitatud raviplaani. Tüsistused tekkivad veresoonte ja närvide kahjustusest, mis on aga omakorda seoses kõrgenenud veresuhkruga.

Enim on levinud südame- ja veresoonkonna kahjustused nagu infarkt ja insult, jalgade kahjustaused kuni amputatsioonideni, silmakahjustused, mis võivad põhjustada pimedaks jäämist ning neerukahjustus.

Mida paremini on veresuhkur, kolesterool ja vererõhk kontrolli all, seda väiksem on tüsistuste tekke risk.

14. novembril tähistatakse üle maailma diabeedipäeva. Juba seitsmendat aastat järjest, korraldavad diabeediliit ja arstiteadusüliõpilaste selts tasuta veresuhkru mõõtmise. Kõik on oodatud kontrollima oma tervist pühapäeval kella 12–14-ni kõikides Selverites üle Eesti.