/nginx/o/2016/11/07/6045853t1hdfd3.jpg)
/nginx/o/2016/11/07/6045851t1h49bf.jpg)
Kas olete kuulnud ütlust, et kinnisvaraga seoses on ainult kolm muret? Kuidas seda soetada, kuidas ülal pidada ja kuidas lahti saada.
Kinnisvara puuduste varjamise eest peab müüja vastutust kandma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seega tuleb välja, et murevabam oleks kinnisvara mitte omada ja elada Antiik-Kreeka targa Bias’e ütluse järgi ning kanda kõike vajalikku endaga kaasas. Paraku pole see meie kliimas võimalik, lisaks on eestimaalastele olnud oma kodu omamine alati tähtis. Küll tuleb kinnisvara tehingutel silmas pidada Bias’e öeldu mõtet, et kinnisvara ostu ja müügitehingute vormistamisel tuleb kasutada seda, mida me endaga kogu aeg kaasas kanname ehk toimetada targasti.
Nagu iga müügilepingu puhul, on ka elamukinnisvara omaniku vahetumisel kaks vastastikkust põhikohustust – ostja kohustus tasuda ostuhind ja müüja kohustus anda üle lepingule vastav asi. Kuna eestimaalaste raha on enamasti pangas, on õnnestunud ostuhinna tasumisega seotud riskid viia miinimumini, eriti kui ostuhinna tasumisel kasutatakse notarikontot.
See võimalus on kinnisvaratehingute tegemisel populaarne ja seetõttu peaaegu ei eksisteeri tänapäeval ka probleemi, et kinnistu müüdi, aga raha vastu ei saadud. Küll on kohtupraktikas ja ajakirjanduses märgata müügitehingute järel tekkinud vaidluste arvu kasvu, mis on seotud objektil avastatud puudustega ehk müüja on jätnud täitmata kohustuse anda üle lepingule vastav asi. Ostja on eeldanud üht, aga saanud müüjalt midagi muud. Siin tasub teada, et ka kinnisvara müügitehingute puhul kehtib sama reegel, nagu igapäevaselt kaupa ostes, et katkise kauba eest ei pea täishinda maksma.
„Kuna eestimaalaste raha on enamasti pangas, on õnnestunud ostuhinna tasumisega seotud riskid viia miinimumini, eriti kui ostuhinna tasumisel kasutatakse notarikontot.“
Müüja vastutus ei lõpe müügilepingu allkirjastamisega
Tehingute praktikas on jõutud arusaamisele, seadusandja on pannud müüjale vastutuse ehitisel või korteril esinevate varjatud puuduste eest. Müüja vastutus ei lõpe lihtsalt sellega, et ta on ostjale korterit või maja näidanud. Kui müüdava kinnisvara kvaliteet ei tulene just lepingust või seadusest, peab arvestama kohustuste täitmisel vähemalt keskmise kvaliteediga.
Reegel on, et elamukinnisvara peab vastama kasutusotstarbele ehk sobima elamiseks ja vastama eluruumile esitatavatele nõuetele. Elementaarsed elutingimused hõlmavad üldjuhul veevarustust, kanalisatsiooni, ventilatsiooni, piisavat päevavalgust ning elamist kestvalt häiriva olulise müra, vibratsiooni või ebameeldiva lõhna puudumist. Siseõhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele.
Eelnevat arvesse võttes on müüjal oluline teada, et ta jääb vastutama ka pärast müüki sellise puuduste eest, mida ostja ei teadnud ega pidanudki teadma. Näiteks küttesüsteemi korrasolekut ei saa proovida keset suve, vaid üksnes külma ilmaga, samuti ei näe ostja korterit vaadates selle elektrisüsteemi, ventilatsiooni või muude tehnosüsteemide korrasolekut.
