/nginx/o/2021/04/26/13746602t1h8227.jpg)
/nginx/o/2016/11/07/6045837t1hf909.jpg)
Ehkki aastasadade taguste juurte otsimine võib tunduda põnev, ei ole rännak kaugetesse aegadesse lihtne, sest tihti segab edukat uuringut lünklik ajaloomälu, puudulikud allikad ning uurija enese vähene motivatsioon.
Sugupuu uurimine nõuab kannatust ning kriitilist meelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rahvusarhiivi dokumentide põhjal leiab teavet oma sugulaste kohta ka 18. sajandi algusest. Siiski ei pea tänapäeval vanu ning aegu näinud arhiividokumente sirvima mõnes raamatukogus, vaid alates 2005. aastast saab erinevaid kirikuraamatuid, revisjonilehti, vakuraamatuid, hingeloendeid ja vallaelanike nimekirju lugeda digitaliseeritud kujul Eesti Rahvusarhiivi veebilehelt Saaga.
Saaga on üks põhilisemaid veebilehti, mida suguvõsauurijad Eestis kasutavad. Teenuse tarbimiseks tuleb end tasuta kasutajaks registreerida. „Rahvusarhiivi kasutajatest 99 protsenti on veebipõhised. Arhiividesse (Tallinnasse, Tartusse, Rakverre ning Valka – toim) kohale tasub minna vaid juhul, kui pereloohuviline otsib oma uuringus digitaliseerimata allikate hulgast lisa,“ sõnab Eesti Rahvusarhiivi arhivaar ning nõunik Birgit Kibal. Ta lisab, et sellisel juhul tasub enne arhiivi kohale minemist tellida säilikud uurimissaali või esitada eelnev päring, mida saab teha arhiivi iseteenindusportaalis.
Just veebipõhine uurimine on üks põhjuseid, miks aastate jooksul on sugupuu või pereloo uurimine üha enam populaarsemaks muutunud. Püsivalt on uurijaid umbes 5000 inimese ringis ning neid on igas eas. „Vanematel inimestel on kahtlemata suurem huvi ja ka rohkem aega pereloo uurimisega tegeleda,“ räägib Kibal oma tähelepanekutest.
„Arvutikasutamisoskus pole koolitusel just osalemise eelduseks, aga siiski väga soovitatav, sest nii on osalejal endal huvitavam ekraani peal näidatavat omal käel järele proovida.“
Koolitus aitab algust teha
Ehkki suur osa sugupuu uurimiseks vajalikust materjalist on internetis, põrkuvad algajad uurijad kokku küsimusega, millest alustada ning kuidas otsingutes edukas olla. Sarnaseid küsimusi arutavad pea igakuiselt ka Tallinna Keskraamatukogu töötajad, kes ainsa raamatukoguna Eestis sugupuu uuringute rühmakoolitust pakub.
Raamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja Anneli Limbergi sõnul on koolitusi korraldatud 2011. aastast alates. Inimeste huvi on olnud pidev ning tavapäraselt osaleb koolitusel korraga kolm kuni viis inimest. „Kui mõnes suure levikuga ajalehes ilmub info meie koolituse kohta, on huvi tõus märgatav ja võimalik, et kõik soovijad ühte gruppi ära ei mahugi,“ selgitab Limberg.
Koolituse põhiline rõhk on suguvõsa uurimiseks vajaliku materjali leidmine, samuti tutvustatakse uurimistööks sobilikku õppekirjandust ning koduloolisi ja biograafilisi väljaandeid. „Arvutikasutamisoskus pole koolitusel just osalemise eelduseks, aga siiski väga soovitatav, sest nii on osalejal endal huvitavam ekraani peal näidatavat omal käel järele proovida,“ räägib Tamberg. Koolitus kestab ligikaudu poolteist tundi ning selle viivad läbi raamatukogu enda töötajad, kellest paljud on olnud ka ise aktiivsed suguvõsauurijad. Et tegemist pole jätkukoolitusega, sobib see ka väljaspool pealinna elavatele inimestele.
Kirjuta üles kõik, mida tead
Millest aga alustada, kui oled algaja uurija?
Eesti Genealoogia Seltsi juhatuse esimehe Raivo Maine sõnutsi ei ole sellele ühest vastust. Küll aga aitab eduka tulemuseni jõuda, kui uurimise eel seatakse endale eesmärk ning teadvustatakse, millist tulemust saada soovitakse. „Näiteks kas soovitakse teada saada perekonnalugu, suguvõsa konkreetset haru, tervet suguvõsa, suguvõsa koos hõimlastega, et valmistada ette suguvõsa kokkutulekut, ilusat sugupuud kamina kohal või perekonnaloo kirjutamist. Selline sisemise „korra loomine“ on esmane,“ jagab Maine näpunäiteid.
