Poodides üle Eesti saab mõõta veresuhkrut

Veresuhkru mõõtmine. Foto on illustreeriv. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

• Tee internetis test aadessil www.kliinik.ee/testid/diabeet

14. novembril, tähistatakse taas ülemaailmsest diabeedipäeva, millega juhitakse tähelepanu diabeedile, kui märkamatult algavale kuid väga tõsiste tagajärgedega haigusele.

2016. aasta Maailma Diabeedipäeva motoks on „Diabeet silma all“. Juhusliku veresuhkru kontrolliga on võimalik seda rasket kroonilist haigust õigeaegselt avastada ja kohaldada õiget ravi.

Selleks korraldavad Eesti Diabeediliit ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts ka tänavu, juba seitsmendat aastat järjest, tasuta veresuhkru mõõtmise kampaania. Veresuhkrut saab mõõta pühapäeval, 13. novembril kell 12–14 Selverites üle Eesti.

 

Hiiliv haigus

Veresuhkru mõõtmise kampaania eesmärgiks on teavitada inimesi, et diabeeti haigestumine võib kulgeda hiilivalt ja ilma sümptomiteta, kuid tuua ravimata jätmisel kaasa raskeid tüsistusi.

Diabeet on üks suuremaid meditsiinilisi probleeme maailmas. Haigus mõjutab paljude inimeste elukvaliteeti ning põhjustab tõsiseid terviseprobleeme. Ühiskonnale tervikuna on diabeet oluline ka majanduslikus mõttes, sest sageli on haaratud inimesed nende parimas tööeas.

2. tüüpi diabeeti esineb erinevatest diabeeditüüpidest 90% juhtudest ja suurt osa mängib siis pärilikus ja elustiil. Just ebatervislik toitumine ja vähene liikumine viivad kaalutõusu, vööümbermõõdu suurenemise ja rasvumiseni.

Need tegurid on aga juba 2. tüübi diabeedi riskifaktorid. Tavaliselt tekib teist tüüpi diabeet inimestel vanuses üle 40-aasta, kuid aina enam on seda hakatud diagnoosima ka ülekaalulistel noortel. Teist tüüpi diabeeti haigestumise esimesed näitajaks on kõrgenenud veresuhkru tase, lisandub suurenenud joogijanu, sagenenud urineerimine, suukuivus, kehakaalu muutused ja väsimus.

Need sümptomid võivad olla vähe väljendunud ja jäävad inimesel sageli märkamata. Veresuhkru tõus on alguses tagasihoidlik ja ei häiri väga inimese üldist enesetunnet. Edasi üritab organism kõrgema veresuhkruga kohaneda ning enesetunde halvenemine toimub pikkamööda ja märkamatult. Seetõttu on oht, et diabeet jääb õigel ajal diagnoosimata ja avastatakse alles siis, kui veresuhkru tõusust põhjustatud mõne muu tervisehädaga arsti juurde minnakse.

Kolesterool kontrolli alla

Püsivalt kõrge veresuhkru tase võib kaasa tuua mitmeid tõsiseid terviseprobleeme inimese kogu organismis. Selliseid kahjustusi nimetatakse diabeedi hilistüsistusteks. Tüsistuste tekke risk on suurem patsientidel, kellel on diabeet kestnud kauem või avastatud hilinenult ja kes ei järgi arsti poolt soovitatud raviplaani. Tüsistused tekkivad veresoonte ja närvide kahjustusest, mis on aga omakorda seoses kõrgenenud veresuhkruga.

Enim on levinud südame- ja veresoonkonna kahjustused (infarkt, insult), jalgade kahjustused kuni amputatsioonideni, silmakahjustused (võivad põhjustada pimedaks jäämist), neerukahjustus (kunstneeru kasutamine ja neerusiirdamine).

Mida paremini on veresuhkur, kolesterool ja vererõhk kontrolli all, seda väiksem on tüsistuste tekke risk.