Piisab isegi lühiajalisest õpingust noores eas, et tekiks pikalt kestev positiivne mõju.
Näiteks ühes 2013. aasta uuringu jaoks valiti 44 eakamat täiskasvanut, kes jagati lapsepõlves saadud muusikakoolituse alusel kolme rühma.
Ühe rühma liikmed polnud üldse muusikat õppinud, teise rühma liikmed olid natuke õppinud (üks kuni kolm aastat) ja kolmanda rühma liikmed olid keskmisel määral õppinud (neli kuni neliteist aastat).
Teadlased mängisid uuringus osalejatele keerukaid kõnesalvestusi ja mõõtsid peanaha külge kinnitatavaid elektroodide abil aju reaktsioonikiirust ajutüve kuulmiskeskuses. Vananedes selle piirkonna reageerimisaeg halveneb, mis teeb meil kõne mõistmise raskeks, eriti keskkonnas, kus on palju taustamüra.
Need osalejad, kes olid vaadeldutest kõige kauem muusikat õppinud, näitasid kõige kiiremat reaktsiooniaega. Sellest võis järeldada, et isegi mõõdukas muusika õppimine lapsepõlves võib aidata säilitada kõne töötlemise oskust ja suurendada vastupanu vananemisega kaasnevale kuulmisvõime vähenemisele.
Värskemad andmed näitavad, et muusika õppimine aitab taastuda rabanduse ja muud ajukahjustused üle elanud haigetel. Pealekauba paistab, et muusika õppimise tulus mõju kestab aastaid, isegi aastakümneid. Kõigist neist näidetest moodustub tõik, et mõne muusikariista lapsepõlves mängima õppimine kaitseb aju kognitiivsete hädade ja dementsuse eest.
Loe artikli täisversiooni siit.