/nginx/o/2010/10/07/445760t1h1fac.jpg)
Ida-Tallinna keskhaigla pulmonoloogia polikliiniku õendustöö koordineerija Eike Thayer rääkis Kuku raadio saatele Terviseks, et uneuuringute vastu tuntakse aina rohkem huvi.
Mis toimub uneuuringu ajal?
/nginx/o/2016/11/23/6103781t1h6bce.png)
28. oktoober 2016, 10:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamasti on patsiendid ülekaalulised ja üle keskea jõudnud mehed. Naisi ohustab uneapnoe eriti pärast menopausi. Uneapnoele võib viidata nii norskamine, sage ärkamine, vahel isegi hirmutundega, ja tihe vajadus külastada tualetti. „Umbes kolmandikul patsientitest on kaebuseks unetus,“ lisas ta.
Patsiendid suunatakse uneõe juurde arsti juurest. Kõigepealt tuleb täita erinevaid küsimustikke. Patsiendile antakse kaasa aparaat, mille osas teda instrueeritakse.
Aparaat käib inimese rindkere külge ja sõrme otsa läheb andur, mis mõõdab vere hapnikusisaldust, ning lisaks on vaja paigaldada väike ninakanüül. Saadud andmete põhjal analüüsitakse, kas inimesel on obstruktiivne uneapnoe. „Enamasti piisab ühest korrast.“
„Umbes kolmandikul patsientitest on kaebuseks unetus.“
Thayer selgitas, et õigem on alustada perearstist, kes vajadusel suunab edasi unearsti juurde. Oluline on Thayeri sõnul ka inimeste nõustamine unehügieeni osas.