„Paljud mu loengutel osalenud inimesed on pärast ohanud, et mida nad nüüd üldse süüa tohivad, muigab tuntud Võrumaa taimetark Irje Karjus ehk Metsamoor.
Kas sidrunivett ikka maksab juua?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„On väga oluline, et toit poleks pelgalt kõhutäide, vaid et selle lõhn, maitse ja värvid annaksid meile positiivseid emotsioone,ˮ kinnitab Metsamoor.
„Paraku näitavad Maaülikooli toiduohutuse laboris tehtud katsed, et vitamiinide ja mineraalainete sisaldus meie igapäevases toidus on aastatega pidevalt vähenenud. Näiteks nii tavalise köögivilja nagu valge peakapsa C-vitamiini sisaldus on kümne aastaga kuus korda vähenenud! Sest meie põllumaa on lihtsalt nii välja kurnatud ja põllumees peab seda üha rohkem väetama,ˮ selgitab taimetark.
Teine suur müüt, mida tal igas loengus lahata tuleb, puudutab eestlaste seas nii armastatud tsitruselisi. „Joo igal hommikul sidruniviiluga maitsestatud vett!ˮ on viimastel aastatel vist küll üks enim äraleierdatud soovitusi.
„Mina soovitaksin C-vitamiini saamiseks süüa hoopis eestimaiseid marju."
„Mina soovitaksin C-vitamiini saamiseks süüa hoopis eestimaiseid marju, meie keha omastab neid palju paremini. Sidrunikoorest saame sidrunivett juures vaid taimekaitsevahendite jääke. Sidruni asemel võiks tarvitada hoopis astelpaju marju, isegi ebaküdoonia C-vitamiini sisaldus on kõrgem kui tsitruselistel. Kes siiski sidrunit ja apelsini väga armastab, võiks valida Hispaania apelsinide asemel Hollandi või mõne teise maa omad,ˮ räägib Irje Karjus.
Tema teada valmivad puuviljad Hispaanias päikese käes ja kahjurite hävitamiseks tehakse intensiivselt tõrjet. Näiteks Hollandis seevastu kasvatatakse köögivilju suurtes maa-alustes kasvuhoonetes, mistõttu mürgitatakse neid vähem. Ehkki väetisi kasutatakse küll ohtralt.
„Minu jaoks on Hispaania puu- ja köögiviljad täiesti välistatud, välja arvatud sel juhul, kui nad on seal mahekasvatatud. Nuusutage poes näiteks mahekasvatud tomatit, selle lõhna tunneb juba kaugelt ära,ˮ soovitab ta. „Mul ei lähe meelest Maaülikoolis tehtud analüüs, kus ühest importõunast leiti üle 20 erineva taimekaitsemürgi jäägi,ˮ nendib Metsamoor.
Metsamoori näpunäiteid saab lugeda ajakirja 60+ oktoobrinumbrist.
