Uneaegsed hingamishäired moodustavad unehäiretest kolmandiku

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Norskamine.

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Teisipäevases KUKU saates Terviseks! rääkis Ida-Tallinna keskhaigla pulmonoloog, dr Signe Taimla hingamisprobleemidest une ajal ning unehäiretest.

Uneaegsed hingamishäired moodustavad unehäiretest 30%, sagedaseim neist uneapnoe.

Norskamine, mida uneapnoega seostatakse, on tema sõnul eelkõige sotsiaalne probleem, sest see segab teisi. „Ohtlikuks võib norskamine muutuda, kui see vaheldub hingamispausidega,“ selgitas ta. Üksikud pausid on normipärased. Uneapnoest saab rääkida siis, kui paus on juba umbes 10 sekundit.

„Inimene ise ei ärka, aga tema aju ärkab,“ on uneapnoe üks sümptomitest ka on päevane väsimus – inimene ei puhka öösel välja ja seega ei suuda päeval keskenduda ja tööl ergas püsida. „Sellest on tingitud ka tööõnnetused ja liiklusõnnetused.“

„Inimene ise ei ärka, aga tema aju ärkab.“

Uneapnoe kahtluse korral peaks Taimla sõnul kindlasti pöörduma arsti poole, sest risk kaasuvateks haigusteks on suur.

Kuula saadet SIIT.

Tagasi üles