Et vanusega väheneb noortele järelejooksmise vajadus, sellega nõustub ka kauaaegne kergejõustikutreener Leonhard Soom. Kui noorena tuleb kasvatada kiirust ja vastupidavust, siis vananedes selle tähtsus aina väheneb. „Jääb vaid üks reegel: kõik peavad liikuma vastavalt oma keha võimalustele ja sportlikkuse soovile,” ütleb ta.
Eakam treenija peab jälgima pulssi
Soom toonitab, et mida rohkem on vanust, seda tähtsam on iga sportliku tegevuse juures pulssi jälgida. Loodus on seadnud nii, et mida vanem inimene, seda madalamal pulsil käib töö vastupidavusega.
„Näiteks minu, peagi 70aastaseks saava mehe vastupidavus areneb juba pulsil 110, noorel sportlasel on see 138."
„Näiteks minu, peagi 70aastaseks saava mehe vastupidavus areneb juba pulsil 110, noorel sportlasel on see 138. Kui mina treeniksin sama kõrge pulsiga kui noor, on see mulle liiga kõva koormus ja ma teen endale sportides hoopis liiga,” selgitab ta.
Vanuse lisandudes peab iga liigutamise juures jääma rahulikuks, sest vanemal inimesel pole tarvis arendada kiirust, pigem tuleb mõelda vastupidavusele ja jõule. „Vastupidavusega arendame veresoonestikku, et laguained läheksid organismist ära ja toitained saaksid asemele tulla,” põhjendab ta.
„Jõuharjustega hoiame korras ehk toonuses lihaskorseti. Kui lihaskorsett on toonuses, siis on korras ka meie immuunsüsteem, see tähendab, et püsime terved.”
Pulssi tuleb jälgida jõuharjutusi tehes, samamoodi nagu kangi ja hantlite raskust. Väiksemaks peavad jääma raskused ja vähemaks kordade arv juba üle 40aastasel.
Liikumise teemast kirjtas pikemalt ajakirja 60+ oktoobrinumber