Enamikel nutitelefonidel saab tema sõnul seadete juurest üle vaadata, milline rakendus kui palju akut ja andmesidet kulutab ning selle võrra on lihtsam kuritahtlikule äpile jälile saada.
Nakatunud telefon tuleks viirustõrjega üle kontrollida. „Paljudele Androidi kasutavatele nutitelefonidele pannakse viirustõrje juba tehases kaasa, kuid ka rakendustepoest leiab väga häid ning tasuta või mõõduka summa eest pakutavaid viirustõrjeid,” ütleb Kirna.
Tema sõnul ei tohi mitte mingil juhul telefoni ega ka arvutisse paigaldada sellist viirustõrjet, mis end ise paigaldada palub. „Enamasti püütakse sel viisil teie seadmesse hoopis pahavara paigaldada. Kui viirusest kuidagi lahti ei saa, tuleks pöörduda spetsialisti poole,” lisab Kirna.
Miks on hüpikaken ohtlik?
Ülemaailmse veebi avarustes ringi kolades võime sattuda ebameeldivate hüpikakende otsa. Ei tea kust välja kargavad aknad, milles kutsutakse üles lehte laikima (like-nuppu vajutama ehk seda meeldivaks märkima) või siis mõnd toodet ostma, ei tekita kelleski rõõmupuhangut.
Mis on reklaam-hüpikaknad?
Nagu nimigi ütleb, on tegemist hüpikakendega, mis sisaldavad reklaami. Neid tekitavad programmid, mida kutsutakse reklaamimaksuks, mis võivad olla paigaldatud kasutaja arvutisse või veebilehitsejasse. Hüpikakna lingile vajutades suunatakse kasutaja edasi teisele veebilehele. Reklaamiagentuur saab selle pealt oma kopika ning ka veebilehe omanik, kes selle hüpikakna sinna paigutas, saab oma osa kopikast. Nii on see interneti reklaamiäri üles ehitatud.
Miks on need ohtlikud?
Võiksime ju öelda, et las veebilehe omanikud teenivad raha. Kuid asi on selles, et reklaam-hüpikaknad on tüütud ja vahel võib reklaamvara sisaldada ka koodi, mis kogub kasutaja kohta infot ja saadab seda kolmandatele osapooltele ilma kasutaja teadmata. See pole just kõige meeldivam asi, eriti kui te oma privaatsust väärtustate. Mõni reklaamvara on väga nutikalt üles ehitatud, nii et see paigaldab end iseseisvalt kasutaja arvutisse või siis see tuleb kaasa mõne kasuliku rakendusega, nii et kasutaja paigaldab selle ise.
Reklaamvara võib hõivata veebilehitseja, nii et iga veebileht oleks reklaambännereid täis topitud nagu jõuluehtes kuusk. Kui kasutaja otsustab reklaamvarast iseseisvalt lahti saada, siis tal ei pruugi see õnnestuda, kuna see oskab ennast ära peita. Vähe sellest, et reklaamvara hakkab teid tüütu reklaamiga kimbutama, siis ega see ka arvutile ega arvutivõrgule kasu ei too. Reklaamide allalaadimine ning näitamine hõivab suurema osa andmevahetusest, seega internetiühendus aeglustub ning reklaamvaras olevad koodivead võivad arvutile liiga teha.
Allikas: Tehnikarott