/nginx/o/2016/11/23/6103781t1h6bce.png)
/nginx/o/2008/10/28/87213t1h87c2.jpg)
Täna on riigikogus esimesel lugemisel ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis muudab hambaravi uuest aastast oluliselt kättesaadavamaks. Senisest suuremat tähelepanu pööratakse suurema ravivajadusega inimestele.
Hambaravihüvitise eelnõu jõuab riigikokku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on eelnõu eesmärk tagada võrdsem ligipääs vajalikule hambaraviteenusele. „Täna on hambaraviteenus enamikule inimestest liiga kallis selleks, et õigeaegselt oma suutervise eest hoolitseda,“ selgitas minister hambaravihüvitiste taastamise tagamaid.
Eurostati viimastele, 2014. aasta andmetele tuginedes on vaesemal elanikkonnal katmata vajadus hambaravi osas kordades suurem kui kõrgema sissetulekuga inimestel. Rahalistel põhjustel jääb hambaravi saamata keskmiselt 7,6 protsendil Eesti inimestest, kusjuures lõhe suurima ja madalaima sissetulekuga inimeste vahel on märkimisväärne – kõrgepalgalistest jääb hambaravita 1,8 protsenti, vaesemast elanikkonnast suisa 15,1 protsenti.
„See on nõrgaks kohaks meie solidaarses ravikindlustussüsteemis, sest hambaravi saavad enim lubada endale need, kelle hambad on paremas korras,“ ütles Ossinovski.
„See on nõrgaks kohaks meie solidaarses ravikindlustussüsteemis, sest hambaravi saavad enim lubada endale need, kelle hambad on paremas korras.“
Ministri sõnul on suutervisel oluline roll inimese elukvaliteedi määramisel, kuid paraku lükkavad paljud inimesed kulukuse tõttu hambaarsti külastamise pidevalt edasi. „Tõsiasi on see, et hiljem, kui probleemid on juba väljakannatamatud, tuleb hambaarsti juurde minnes arvestada veelgi suurema kuluga. Hambaravihüvitise taastamisega anname inimestele motivatsiooni juurde, et oma suuhädadega tegeleda kohe, kui on ilmnenud esimesed probleemid.“
Seadusemuudatuse järgi hakkavad kõige suuremat riigipoolset hüvitist saama vanaduspensionärid, töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle 63-aastaseid ravikindlustatud inimesed, rasedad, alla 1-aastase lapse emad ning need, kellel on talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud suurenenud vajadus saada hambaraviteenust.
Eelnõu jõustub plaani järgi 2017. aasta 1. juulist. Täiskasvanute hammaste parandamise programmile on 2017. aastal riigieelarves ette nähtud 6 miljonit eurot ning alates 2018. aastast 12 miljonit eurot.