60+ festivalil saab elutööpreemia Kihnu Virve

Särav Virve Köster ehk Kihnu Virve (paremal) on eheda Kihnu kultuuri elav kandja ning ka looja.

FOTO: Urmas Luik

Tallinnas Salme Kultuurikeskuses pärjatakse täna auhindadega 60+ festivali konkursi „Aastad täis sära ja väärikust” parimaid. Elutööpreemiad saavad Virve Köster ehk Kihnu Virve ja kauaaegne Kambja õpetaja Endla Langel. Põlvkondadevahelise sideme hoidmise eest saab auhinna seriaal „Õnne 13“.

Endla Langel

FOTO: Heigo Mägi

Laureaatide pidulik väljakuulutamine algab Salme Kultuurikeskuses kell 11.30. Sel aastal tunnustas žürii kokku 17 eakate elu säravamaks või väärikamaks muutnud inimest või ettevõtmist.

2016. aasta konkursi žüriisse kuulusid Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt, tele- ja raadioajakirjanik Reet Linna, mittetulundusühingu Inkotuba juht Eha Topolev, ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla, lastearst ja Tallinna abilinnapea Merike Martinson ning festivali nõunik Iiris Toots.

5. ja 6. oktoobril Tallinnas toimuvat seitsmendat üle-eestimaalist eakate festivali „Meri kõneleb” korraldavad ajakiri 60+ ja MTÜ Inkotuba. 

Konkursi „Aastad täis sära ja väärikust 2016” laureaadid kategooriate kaupa:

ELUTÖÖAUHIND:

Kihnu Virve ehk Virve Köster, Kihnu saar

Kihnu Virve ei vingu elukalliduse ja üha kehvemaks muutuva tervise üle ega passi lihtsalt aknal. Ta ise on huvitav. Ta toimetab oma Järsumäe talus, hoolitseb pudulojuste eest ja küpsetab leiba ning kui vaba hetk, teeb jälle uue laulu. Enamasti räägivad tema laulud merest ja armastusest või merearmastusest.

Kihnu Virve on on eheda Kihnu kultuuri elav kandja ning ka looja. Ta tähistas selle aasta 30. jaanuaril oma 88. sünnipäeva. Virve on ligemale neljasaja laulu autor, tema tuntuimaks lauluks on „Merepidu”.

Endla Langel, Kambja, Tartumaa

Jõulukuul 97aastaseks saav Endla Langeli teotahe ja aktiivne eluhoiak mõjuvad ehedalt ja sümpaatselt. Aastail 2015–2016 on ta oma õpilastele, endast isegi kolmkümmend aastat noorematele kambjalastele, pidanud kümme kultuuri- ja koduloolist loengut. Endla Langelit võib pidada Õpetajaks, kes suutis virgutada rahvuslikku vaimu ja sügavamat kultuurihuvi ka siis, kui seda tuli teha tasa ja targu.

PÕLVKONDADEVAHELINE SIDE:

„Õnne 13“, Eesti Televisioon

Õnne-seriaali on tihedasse kimpu põimitud igas eas eestlased – nendevahelised suhted, mured ja rõõmud väljendavad meie enda elu ja suhteid eri põlvkondade vahel. Sarja väärtust ei saa alahinnata. Mida aeg edasi, seda suuremaks väärtuseks osutuvad paarkümmend aastat tagasi üles võetud osad, sest neist vaatab vastu meie lähiminevik oma murede ja selleaegsete asjade ning nähtustega meie ümber. Ka 23 aastat hiljem kihiseb elu Mornas endiselt ja sealsed elanikud peegeldavad teleekraanilt meile just nimelt meie endi elude lugusid.

PERSOON:

Aima Nurm, Tõstamaa, Pärnumaa

Aima Nurm on eakatele kui kiirabi. Tema tuntud lause on: „Kui midagi vaja, olen alati olemas.” Kui parasjagu probleemi pole, väntab ta iga päev sõpraderingi läbi, korvis igale mõni lilleõis või midagi, mis tal just aias õilmitseb. Ta on olnud 30 aastat Tõstamaa tantsu- ja lauluansamblis, viis aastat küla naisteklubis, oli 15 aastat kunagise motomatkaklubi esimees, lugematud korrad jõuluvana ja mardid. Teda paelub jooga, mahepõllundus, käsitöö ja kodukaunistus.

EAKAD HOOLIVAD:

Maimu Leisalu, Tallinn

Maimu on aktiivne, hoolitsev, kohusetundlik ja südamlik Põhja-Tallinna linnaosa „seltsidaam”, kes hooldadab praegu kaht piiratud liikumisvõimega inimest. Vajadusel käib poes ja apteegis, loeb raamatut või ajalehte ette, vestleb, aitab tubastes toimingutes. Ta käib kord nädalas vabatahtlikuna abiks vähekindlustatud peredele toidupakke jagamas, abistab supiköögis toidujagamisel, on Pelgulinna Seltsi kassapidaja ja abiks ürituste korraldamisel, on Eesti skautide organisatsiooni liige ja kassapidaja. Viimati käis ta metsas mustikal ja viis mitmele eakale karbitäie marju.

Meie Anu ehk Lihula oma Ema Theresa, Lihula, Läänemaa

Heatahtlik ja abivalmis Anu Veide on Lihula valla hoolekandetöötaja, kes viib eakad eatrisse, arstile, ekskursioonile, juuksurisse, apteeki, poodi. Nagu imeväel saavad koju sööklast supp, kuurist puud ja kaevust vesi. Samal ajal on Anu alati heatujuline ja rahulik, valmis ära kuulama nii rõõmu kui ka mure.Ta on abivalmis puhke- ja pidupäevadelgi, kui selleks tekib vajadus.

Aadi Saar.

FOTO: Erakogu

EAKAD JA KESKKOND:

Aadi Saar, Tori, Pärnumaa

Aadi Saar on Tori Sotsiaalmaja vabatahtlik metsatark. Ta tunneb ja väärtustab meie Eesti loodust. Ta on vabatahtlikult terve aasta psüühiliste erivajadustega ja puuetega inimeste ning pensionäride loodustundi juhendanud. Iga kord on tund väga põhjalikult ette valmistatud.

EAKAD KUI KULTUURIKANDJAD:

Olga Halliksaar, Kohtla-Järve

Olga Halliksaar on Kohtla-Järve Kultuurikeskuse seltskonnatantsurühma Reverans asutaja ja juhendaja. Ta soovis luua tantsukollektiivi eakamatele vene rahvusest daamidele, kellel on kerge jalg ja sirge rüht. 2012. aasta jaanuarist on ta MTÜ Sinule, 50+ tantsutrupi vabatahtlik juhendaja. Olga on tantsinud juba 13 aastat, praegugi rahvatantsuansambli Virulane memmede rühmas Hõbedane.

Anne Vatter, Hanila, Läänemaa

Anne Vatter (parema).

FOTO: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Anne Vatter on väga hea pillimängija ja laulukirjutaja. Tema sulest on tulnud juba üle 70–80 laulu, kõigis lauludes on lugu. Iga lugu jutustab mõne seiga tema elust. Pillimänguoskust ei õpetanud talle keegi, vaid ta õppis ise kuulmise järgi. Ütle talle ainult lugu ja ta mängib selle puhtalt ette.

EAKALT KOGUKONNALE:

Helgi Teder, Põlva

Helgi Teder on aktiivselt kaasa löönud mitme mittetulundusühingu tegevuses ja kuulunud mõne ühingu juhatusse. Praegu on ta vabatahtlikuna MTÜ Põlvamaa Reumaühingu juhatuse liige ja klubi Kuukiir peo- ja ürituste korraldaja, olles klubi asutajaliige. Ta kuulub MTÜ Põlva Kolmanda Nooruse Rahvakooli ja on MTÜ Põlvamaa Südameliidu liige.

TEGU EAKALE:

Elo Kesküla, Pärnu Käsikellastuudio

2015. aasta sügisel asutas noor dirigent Elo Kesküla Pärnu Käsikellastuudio juurde seenioride ansambli. Väärikas eas julgeid daame kogunes üle kümne ning kes tulid, need jäid. Ansambel on Eestis täiesti unikaalne. Väärikas vanuses inimene on paras proovikivi. Nad said sellega hakkama – Elo ja tema stuudio seeniorid.

Loomade varjupaik

Meil on palju üksikuid vanainimesi, kes vajaksid enda kõrvale lemmiklooma, et leevendada üksildase elustiiliga seotud probleeme. Varjupaikades on palju eakaid loomi, kellel on tavalisest raskem uut kodu leida. Oma rahuliku loomu ja temperamendi poolest sobiksid nad hästi vanainimeste kaaslasteks. Kassid ja koerad pole ainult toredad seltsilised, nende positiivne mõju on mitu korda suurem. Vanainimesed liiguvad rohkem, on tervemad ja elurõõmsamad.

EAKAD JA MAAILM:

Adelbert Pool, Sillamäe

Elukutselt jurist, tegeleb Adelbert Pool kirjandusega: kirjutab luuletusi, artikleid ajalehtedesse, kirjatükke poeetidest-klassikutest ja linna ajaloost ajakirjadesse. Kohtumisõhtutel Sillamäe elanikega jutustab ta huvitavalt ammustest juhtumitest.

SELTSIELU:

Tartu Seeniormeeste Klubi

Tartu Seeniormeeste Klubi

FOTO: Rein Parm

Klubi asutati 2001. aasta 9. oktoobril. 2016. aastal on liikmeid 85. Klubi tegevus on laiahaardeline. Korraldatakse iga-aastasi piljardi-, koroona-, lauatennise-, male-, kabe-, noolemänguturniire. Harrastatakse lauamänge, vestlusringe ja tegeldakse tervisliku võimlemisega. Sõprussidemed on loodud teiste klubidega: Tallinna Nõmme Vanameeste Klubi, Haaslava, Viimsi, Pärnu, Haabersti, Kristiine, Kehtna valla Seakõrva Ordu, Viljandi Vanaisade Klubiga, kes külastavad Tartu vanamehi ja vastupidi.

Antiikhõbeda mummud, Kõrveküla, Tartumaa

Antiikhõbeda mummud on Kõrvekülas tegutsev prouade seltskond, kes pole vanusele alla vandunud ja tunneb huvi eluolu, esoteerika, armastuse, kulinaaria ja tervislike eluviiside vastu. Nende püha üritus on kokkusaamine basseinis igal reedel. Koos tehakse vesivõimlemist igaüks omas rütmis.

EAKAS JA TERVISESPORT:

Marianne Hermann, Lasva, Võrumaa

Marianne Hermann on Lasva valla kepikõnni seltsingu eestvedaja. Seltsing on oma 12. tegevusaasta lõpusirgel. Tegevliikmeid on 63, pool neist eakad, kuid selle koosseisuga on koos kõndimas käinud 300 eri eas inimest. Kepikõnni eesmärk ei ole ainult keppidega kõndimine, vaid tundma õppida oma kodukanti, kodumaad ja lähemaid naabreid.

TEADMISED, ELUKESTEV ÕPE:

Hõbeakadeemia ja eakate arvutikoolitus, Rakvere

Tallinna Ülikooli Rakvere kolledž käivitas 2015. aastal loengusarja, mis kannab nime „Hõbeakadeemia” ning on mõeldud Rakvere ja Lääne-Virumaa eakatele. Lektorid on akadeemilise taustaga põnevad isikud. Keskmine osalejate arv oli 66.

Samal ajal alustas Rakvere kolledž eakate iganädalase arvutikoolitusega. Keskenduti praktilistele teemadele, nagu näiteks internetiotsingud, ID-kaardiga toimetamine internetis, suhtlus kaugel elavate sõprade või lähedastega interneti abil, aga ka internetialane ohutus. Arvutikoolitusel osalejate keskmine vanus oli 70 aastat, vanimad olid 79aastane proua ja 76aastane härrasmees.

Hõbeakadeemia

FOTO: Erakogu

    Tagasi üles