Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

60+ festivali konkursi žürii valis kandidaatide seast parimad

Lisatud kõik esitatud kandidaadid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Laureaadid kuulutatakse välja 6. oktoobril kell 11.30 Salme kultuurikeskuse laval. | FOTO: Tairo Lutter

Septembri lõpus koos käinud žürii valis laekunud töödest välja 60+ festivali konkursi „Aastad täis sära ja väärikust“ laureaadid. Laureaadid kuulutatakse välja festivali teisel päeval, 6. oktoobril.

Sel aastal saabus konkursile 38 tööd ja nii palju kandidaate pole varasematel aastatel esitatud. Žürii esimees ja mittetulundusühingu Inkotuba juht Eha Topolev rõõmustas, et konkursitöid tuli väga erinevatelt elualadelt ja pea kõikidest Eesti maakondadest. „Valida oli väga raske, sest tegelikult vääriksid kõik esitatud tööd tunnustamist,“ sõnas Topolev.

Topolev lisas, et rõõmsalt üllatas see, kui palju oli kandidaatide seas seenioreid, kes pärast pensionile jäämist on väga aktiivsed, märkavad oma kogukonnas tähelepanu vajavaid murekohti ja abivajajaid. „Vanas eas ei jää keegi meist hätta, kui meie ümber on nii palju aktiivseid ja empaatilisi inimesi,“ lisas ta.

Konkursiga soovitakse tunnustada ettevõtmisi, mis on andnud panuse eakate elu väärikamaks ja säravamaks muutmisel. 2016. aasta konkursi žüriisse kuulusid Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt, tele- ja raadioajakirjanik Reet Linna, mittetulundusühingu Inkotuba juht Eha Topolev, ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla, lastearst ja Tallinna abilinnapea Merike Martinson ning festivali nõunik Iiris Toots.

Konkursi laureaatide tänamine algab festivali teisel päeval, 6. oktoobril kell 11.30. Auhinnad on välja pannud Tallink, SYNLAB, Taastusravi ja hotell Wasa SPA, ajakiri 60+, Inkotuba, Apotheka, Corega ja teised.

Suurim eakatele mõeldud üritus algab Salme kultuurikeskuses juba sel kolmapäeval, 5. oktoobril ja pakub seenioritele nii meelelahutuslikke etteasteid kui palju kasulikke loenguid. Lisaks on võimalik osa võtta messist ja laadast.

Kahepäevast festivali korraldavad ajakiri 60+ ja mittetulundusühing Inkotuba, festivali toetavad Apotheka apteegid, TENA, Tallinna Linnavalitsus, Corega, Hasartmängumaksu Nõukogu, Purina ja Tallink.

Konkursi „Aastad täis sära ja väärikust” kandidaadid

Elutööauhind

Kihnu Virve ehk Virve Köster, Kihnu saar

Kihnu Virve ei vingu elukalliduse ja üha kehvemaks muutuva tervise üle ega passi lihtsalt aknal. Ta ise on huvitav. Ta toimetab oma Järsumäe talus, hoolitseb pudulojuste eest ja küpsetab leiba ning kui vaba hetk, teeb jälle uue laulu. Enamasti räägivad tema laulud merest ja armastusest või merearmastusest.

Kihnu Virve on on eheda Kihnu kultuuri elav kandja ning ka looja. Ta tähistas selle aasta 30. jaanuaril oma 88. sünnipäeva. Virve on ligemale neljasaja laulu autor, tema tuntuimaks lauluks on „Merepidu”.


Merike Poljakov, Tartu vald

Ta on avaldanud artikleid ja uurimusi mitmes väljaandes. Ta korraldas näituse „Suure südame ja ärksa vaimuga”, kogus Eesti Genealoogide Seltsi juubeliaasta konkursitöid, vormistas neid eksponeerimiseks, tõi tööd kohale, valmistas ette ja korraldas näituse Eesti Rahvusraamatukogus. Merike jäädvustas ja kogus „Eesti Genealoogia Selts 25” raamatule fotomaterjali. Tal on käsil uurimus „Killukesi Põikva külast Järvamaal”.


Aino Kõgel, Kõo vald, Viljandimaa

Aino Kõgel tähistas sel aastal oma 80 aasta juubelit. Ta on olnud 1975. aastal Kõo segarahvatantsurühma loomise juures ja 1986. aastal memmede rühma loomise juures. Selle aasta alguseni juhtis ta memmede rühma ja hoiab nende tegevusel jätkuvalt silma peal ning käib esinemistel kaasas.


Tõnis Järv, Helme vald, Valgamaa

Tõnis Järve võib pidada Ala küla ja kogukonna eestvedajaks ja tugisambaks, ta on Taagepera kiriku koguduse juhatuse esimees. Esimehena on tal palju jõudu ja energiat kulunud kiriku remontimiseks: kirik sai uue katuse, torn restaureeriti. Tornitipus on uus kukk, kiriku pingid said soojendused, on paigaldatud välisvalgustus, kiriku ümbrus on alati korras. Suvel niidab ta ise murutraktoriga, kevadel-sügisel riisutakse lehed koos koguduseliikmetega. Nüüd on kirik korras ja Tõnis on rahul.


Endla Langel, Kambja, Tartumaa

Jõulukuul 97aastaseks saav Endla Langeli teotahe ja aktiivne eluhoiak mõjuvad ehedalt ja sümpaatselt. Aastail 2015–2016 on ta oma õpilastele, endast isegi kolmkümmend aastat noorematele kambjalastele, pidanud kümme kultuuri- ja koduloolist loengut. Endla Langelit võib pidada Õpetajaks, kes suutis virgutada rahvuslikku vaimu ja sügavamat kultuurihuvi ka siis, kui seda tuli teha tasa ja targu.


Põlvkondadevaheline side


„Õnne 13“, Eesti Televisioon

/ ERR

Õnne-seriaali on tihedasse kimpu põimitud igas eas eestlased – nendevahelised suhted, mured ja rõõmud väljendavad meie enda elu ja suhteid eri põlvkondade vahel. Sarja väärtust ei saa alahinnata. Mida aeg edasi, seda suuremaks väärtuseks osutuvad paarkümmend aastat tagasi üles võetud osad, sest neist vaatab vastu meie lähiminevik oma murede ja selleaegsete asjade ning nähtustega meie ümber. Ka 23 aastat hiljem kihiseb elu Mornas endiselt ja sealsed elanikud peegeldavad teleekraanilt meile just nimelt meie endi elude lugusid.

Persoon


Aima Nurm, Tõstamaa, Pärnumaa

Aima Nurm on eakatele kui kiirabi. Tema tuntud lause on: „Kui midagi vaja, olen alati olemas.” Kui parasjagu probleemi pole, väntab ta iga päev sõpraderingi läbi, korvis igale mõni lilleõis või midagi, mis tal just aias õilmitseb. Ta on olnud 30 aastat Tõstamaa tantsu- ja lauluansamblis, viis aastat küla naisteklubis, oli 15 aastat kunagise motomatkaklubi esimees, lugematud korrad jõuluvana ja mardid. Teda paelub jooga, mahepõllundus, käsitöö ja kodukaunistus.


Hilja Makara, Kohtla-Järve

Ta pani 2002. aastal aluse väga populaarsele eri rahvuste ühendusele Maikelluke-Landõš, mille tegevuses osaleb seniajani, korraldades reise, et muukeelsedki eestimaalased teaksid, mis Eestis kaunist on. Kümme aastat tagasi asutas Jõhvis vaegkuuljate ühingu, kuulub pensionäride ühenduse Hõbejuus juhatusse ja on oma heatujulisust külvava olekuga eeskujuks.


Ülo Lepik, Valgamaa

Ülo Lepik on maleorganisaator ja korraldab Tõrva-Helme vanuritele malemänge. Ta viib ka poolpimeda liikumisraskustega maleharrastaja võistluspaikadesse. Pärast naise surma on ta üksi kasvatanud ja koolitanud kaht poega.

Eakad hoolivad


Maimu Leisalu, Tallinn

Maimu on aktiivne, hoolitsev, kohusetundlik ja südamlik Põhja-Tallinna linnaosa „seltsidaam”, kes hooldadab praegu kaht piiratud liikumisvõimega inimest. Vajadusel käib poes ja apteegis, loeb raamatut või ajalehte ette, vestleb, aitab tubastes toimingutes. Ta käib kord nädalas vabatahtlikuna abiks vähekindlustatud peredele toidupakke jagamas, abistab supiköögis toidujagamisel, on Pelgulinna Seltsi kassapidaja ja abiks ürituste korraldamisel, on Eesti skautide organisatsiooni liige ja kassapidaja. Viimati käis ta metsas mustikal ja viis mitmele eakale karbitäie marju.


Projekt „Väärikalt vananeme – mitmekesiselt tegutseme”, Rakvere

Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja projektiga korraldati mälutreening, liiguti looduses, kuulati loenguid tervisest, hingeseisunditest ning vanaduse võludest ja valudest.


Meie Anu ehk Lihula oma Ema Theresa, Lihula, Läänemaa

Heatahtlik ja abivalmis Anu Veide on Lihula valla hoolekandetöötaja, kes viib eakad eatrisse, arstile, ekskursioonile, juuksurisse, apteeki, poodi. Nagu imeväel saavad koju sööklast supp, kuurist puud ja kaevust vesi. Samal ajal on Anu alati heatujuline ja rahulik, valmis ära kuulama nii rõõmu kui ka mure.Ta on abivalmis puhke- ja pidupäevadelgi, kui selleks tekib vajadus.

Aadi Saar. / Erakogu



Eakad ja keskkond

Aadi Saar, Tori, Pärnumaa

Aadi Saar on Tori Sotsiaalmaja vabatahtlik metsatark. Ta tunneb ja väärtustab meie Eesti loodust. Ta on vabatahtlikult terve aasta psüühiliste erivajadustega ja puuetega inimeste ning pensionäride loodustundi juhendanud. Iga kord on tund väga põhjalikult ette valmistatud.






Eakad kui kultuurikandjad

Tiia Tänavots, Türi, Järvamaa

Tiia Tänavots / Erakogu

Tiia Tänavots otsustas 73aastasena liituda Türi Kultuurimaja väikekandle õppijatega. Kõik teised on noored emad koos tütardega. Ta on saanud hakkama ja mänginud kannelt Türi lillelaadal, rahvamuusika- ja laulupeol.



Kõo valla leht, Kõo, Viljandimaa

Kõo Vallaleht on aastaid julgustanud inimesi kirjutama kaastöid oma elust, et jäädvustada kohalikku elu ja olu. Trükivalgust on näinud huvitavad lood, mis pakuvad huvi ja elevust ka noortele.


Marvi Volmer, Paikuse, Pärnumaa

Marvi Volmer / Mailis Ollino / Pärnu Postimees

1989. aastast kuni tänaseni on Marvi Volmer korraldanud Pärnus ja selle lähiümbruses rahvarõivaste valmistamise kursusi. Viimastel aastatel on ta huvilisi juhendanud personaalselt. Kokku võib olla Marvilt oskusi ja teadmisi saanud viimaste aastate jooksul ligikaudu nelisada inimest. Ta on paljudele rahvatantsukollektiividele ise rõivaid teinud. 2016. aasta veebruaris ilmus raamat „Pärnumaa kihelkondade rahvarõivad”, mida esitleti Pärnu Kolledži Väärikate Ülikoolis.


Olga Halliksaar, Kohtla-Järve

Olga Halliksaar on Kohtla-Järve Kultuurikeskuse seltskonnatantsurühma Reverans asutaja ja juhendaja. Ta soovis luua tantsukollektiivi eakamatele vene rahvusest daamidele, kellel on kerge jalg ja sirge rüht. 2012. aasta jaanuarist on ta MTÜ Sinule, 50+ tantsutrupi vabatahtlik juhendaja. Olga on tantsinud juba 13 aastat, praegugi rahvatantsuansambli Virulane memmede rühmas Hõbedane.


Anne Vatter, Hanila, Läänemaa

Anne Vatter. / Pärnu Postimees

on väga hea pillimängija ja laulukirjutaja. Tema sulest on tulnud juba üle 70–80 laulu, kõigis lauludes on lugu. Iga lugu jutustab mõne seiga tema elust. Pillimänguoskust ei õpetanud talle keegi, vaid ta õppis ise kuulmise järgi. Ütle talle ainult lugu ja ta mängib selle puhtalt ette.




Eakalt kogukonnale


Margarita Lamson, Haabersti, Tallinn

Margarita mängib bowling’ut ja organiseerib Tallinna sotsiaalkeskuste vahelisi bowlingu-võistlusi, juhendab venekeelset kirjandusringi. Ta tutvustab venekeelsele elanikkonnale eesti kirjanike teoseid, organiseerib ekskursioone, et näidata Eesti vaatamisväärsusi (selgus, et osa venekeelsest elanikkonnast pole Tallinnast kaugemal käinud), kuulub Haabersti esindajana Tallinna Pensionäride Ühenduse juhatusse.


Eha Karm, Hiiumaa

Eha Karm juhtis Hiiumaa Pensionäride Ühendust kuus aastat (2010–2016), organiseerides Hiiumaa eakatele üritusi, kontserte, teatrikülastusi, ekskursioone. Traditsiooniks on saanud igakevadine maakondlik eakate kevadpidu, suvine Memme-Taadi päev, millest on nüüdseks saanud lausa pereüritus. On käidud Soomes, Rootsis, Ahvenamaal. Ilma temata oleksid need kuus aastat olnud palju vaesemad.


Jaak Värnik, Viljandi

Jaak Värnik / Scanpix

Jaak Värnik on Viljandi Pensionäride Liidu esimees. Eakaaslased on aktiivselt kaasatud, huvialaringide arv kasvab ja paljude inimeste huvid on rahuldatud. Jaak jälgib, et kõik ringid oleksid võrdselt rahastatud. Ta veab mitmesuguseid projekte, mis kaasavad teistegi omavalitsuste ja maakondade eakaid. 2016. aasta suurem ühisprojekt oli Narva linnaga.



Helgi Teder, Põlva

Helgi Teder on aktiivselt kaasa löönud mitme mittetulundusühingu tegevuses ja kuulunud mõne ühingu juhatusse. Praegu on ta vabatahtlikuna MTÜ Põlvamaa Reumaühingu juhatuse liige ja klubi Kuukiir peo- ja ürituste korraldaja, olles klubi asutajaliige. Ta kuulub MTÜ Põlva Kolmanda Nooruse Rahvakooli ja on MTÜ Põlvamaa Südameliidu liige.


Milvi Paas, Pärnu

Milvi Paas koos teistega otsustas moodustada EPL Pärnu Linnaorganisatsiooni, praeguse nimega Pärnu Pensionäride Liidu. Tänavu saab Pärnu Pensionäride Liit 25aastaseks. Milvi valiti juhatusse juba esimesel koosolekul ja seal on ta olnud tänaseni, kõik need 25 aastat. Rahvas usaldab Milvit. Tal teab-tunneb kõiki eakate liidu töid ja selle suure organisatsiooni umbes 850 liiget, on suure südamega vabatahtlik.


Tegu eakale


Sirje Kannel, Paistu, Viljandimaa

Puiatu Haridusseltsi esinaine Sirje Kannel on võtnud enda kanda kogu Puiatu piirkonna huviharidusliku ja kultuurilise ühendamise ja kogukonda tugevdavate sündmuste korraldamise. Ühing korraldab aastas ligemale 30 sündmust, tähistades alati koos kogukonnaga aastaringi tähtpäevi.

Epp Johani / Peeter Kümmel / Sakala


Epp Johani, Viljandi

Epp Johani on Viljandis käima lükanud seltsidaamide liikumise. Praegu käib koos kümme seltsidaami, käivitus uus grupp algajatele. Seltsidaamidest on suur abi üksikutele, kes on jäänud koduseinte vahele. Seltsidaamid on väga oodatud.


Elo Kesküla, Pärnu Käsikellastuudio

Elo Kesküla. / Urmas Luik

2015. aasta sügisel asutas noor dirigent Elo Kesküla Pärnu Käsikellastuudio juurde seenioride ansambli. Väärikas eas julgeid daame kogunes üle kümne ning kes tulid, need jäid. Ansambel on Eestis täiesti unikaalne. Väärikas vanuses inimene on paras proovikivi. Nad said sellega hakkama – Elo ja tema stuudio seeniorid.



Heli Vähk, Tammiku, Ida-Virumaa

Heli Vähk on aastaid Ida-Virumaal Tammiku rahvamajas eakatele üritusi korraldanud. Traditsiooniliseks on saanud iga-aastane maakonna memme valimine ja eakate abielupaaride kuldpulmade, teemantpulmade tähistamine. Tema eestvõttel toimuvad regulaarselt eakate päevad nii oma vallas kui kogu maakonna rahvale.


Loomade varjupaik

/ Scanpix

Meil on palju üksikuid vanainimesi, kes vajaksid enda kõrvale lemmiklooma, et leevendada üksildase elustiiliga seotud probleeme. Varjupaikades on palju eakaid loomi, kellel on tavalisest raskem uut kodu leida. Oma rahuliku loomu ja temperamendi poolest sobiksid nad hästi vanainimeste kaaslasteks. Kassid ja koerad pole ainult toredad seltsilised, nende positiivne mõju on mitu korda suurem. Vanainimesed liiguvad rohkem, on tervemad ja elurõõmsamad.


Projekt „Ela pikalt ja tervelt”, Viljandimaa

SA Viljandimaa Hoolekandekeskuse eakate aktiivset vananemist toetav projekt väärib tunnustamist seetõttu, et inimesed, kes projekti teoks saamisel osalesid, teevad oma tööd südamega ja on valmis panustama oma aega, energiat ning oskusi kogukonna heaolu tõstmiseks ka siis, kui tasuks on tänusõnad ja naeratus. Eesmärk oli tõsta eakate teadlikkust ja omandada uusi teadmisi tervislikust eluviisist, eneseabist ning elada kaua ja tervelt.

Eakad ja maailm

Adelbert Pool, Sillamäe

Elukutselt jurist, tegeleb Adelbert Pool kirjandusega: kirjutab luuletusi, artikleid ajalehtedesse, kirjatükke poeetidest-klassikutest ja linna ajaloost ajakirjadesse. Kohtumisõhtutel Sillamäe elanikega jutustab ta huvitavalt ammustest juhtumitest.


Seltsielu


Tartu Seeniormeeste Klubi

/ Tartu Seeniormeeste Klubi

Klubi asutati 2001. aasta 9. oktoobril. 2016. aastal on liikmeid 85. Klubi tegevus on laiahaardeline. Korraldatakse iga-aastasi piljardi-, koroona-, lauatennise-, male-, kabe-, noolemänguturniire. Harrastatakse lauamänge, vestlusringe ja tegeldakse tervisliku võimlemisega. Sõprussidemed on loodud teiste klubidega: Tallinna Nõmme Vanameeste Klubi, Haaslava, Viimsi, Pärnu, Haabersti, Kristiine, Kehtna valla Seakõrva Ordu, Viljandi Vanaisade Klubiga, kes külastavad Tartu vanamehi ja vastupidi.


Tartu eakate terviseolümpia, Tartu

Eakate terviseolümpia on meeleolukas seltskondlik tasuta rahvaspordivõistlus, kus neljaliikmelised võistkonnad võtavad mõõtu täpsuses, osavuses ja kiiruses. Eesmärk on aktiveerida ja motiveerida eakamaid tartlasi olema kehaliselt aktiivsed. Olümpiale on tavaliselt registreerunud 20 aktiivsete eakate tartlaste võistkonda.


Sirje Kuuseorg, Lasva, Võrumaa

Sirje Kuuseorg on 2004. aastast Lasva rahvamaja juhataja. Ta on 20 aastat olnud MTÜ Lasva Käsitööseltsi ja Lasva Maarahvaõpistu juhataja. Neljandik Lasva Käsitööseltsi liikmetest on eakad, kes oma oskusi Sirje korraldatud kursustel arendavad.


Antiikhõbeda mummud, Kõrveküla, Tartumaa

Antiikhõbeda mummud on Kõrvekülas tegutsev prouade seltskond, kes pole vanusele alla vandunud ja tunneb huvi eluolu, esoteerika, armastuse, kulinaaria ja tervislike eluviiside vastu. Nende püha üritus on kokkusaamine basseinis igal reedel. Koos tehakse vesivõimlemist igaüks omas rütmis.


Eakas ja tervisesport

Marianne Hermann, Lasva, Võrumaa

Marianne Hermann on Lasva valla kepikõnni seltsingu eestvedaja. Seltsing on oma 12. tegevusaasta lõpusirgel. Tegevliikmeid on 63, pool neist eakad, kuid selle koosseisuga on koos kõndimas käinud 300 eri eas inimest. Kepikõnni eesmärk ei ole ainult keppidega kõndimine, vaid tundma õppida oma kodukanti, kodumaad ja lähemaid naabreid.

Teadmised, elukestev õpe

Hõbeakadeemia ja eakate arvutikoolitus, Rakvere

Hõbeakadeemia / Erakogu

Tallinna Ülikooli Rakvere kolledž käivitas 2015. aastal loengusarja, mis kannab nime „Hõbeakadeemia” ning on mõeldud Rakvere ja Lääne-Virumaa eakatele. Lektorid on akadeemilise taustaga põnevad isikud. Keskmine osalejate arv oli 66.

Samal ajal alustas Rakvere kolledž eakate iganädalase arvutikoolitusega. Keskenduti praktilistele teemadele, nagu näiteks internetiotsingud, ID-kaardiga toimetamine internetis, suhtlus kaugel elavate sõprade või lähedastega interneti abil, aga ka internetialane ohutus. Arvutikoolitusel osalejate keskmine vanus oli 70 aastat, vanimad olid 79aastane proua ja 76aastane härrasmees.

Sentabi suvekursus „Muna õpetab kana”, Järvamaa

Sentabi suvekursus / Sentab

Suvisel suhtluskeskkonna Sentab kursusel õpetati eakatele üle interneti fotode tegemist, loo kirjutamist ja video tegemist. Kursuse raames toimunud konkurss suunas osalejaid enda ümber ringi vaatama ja maailma uue nurga alt avastama.

Tagasi üles