Tromboos pole ainult vanade ja paksude naiste haigus

Veresooned

FOTO: Panther Media/Scanpix

Süvaveenide tromboosi puhul tekivad sügaval lihaste ja luude vahel asetsevates veenides soonesisesed verehüübed ehk trombid.

Tromboos.

FOTO: www.wikipedia.org

 Haigus võib areneda eluohtlikuks, kui trombist lahtipääsenud tükid ehk embolid pääsevad verevooluga liikvele ja ummistavad kopsuarterid.

Sinkjatest soontest jalasäärtel on palju ohtlikum see, kui üks jalg on pärast pikka istumist või lamamist teisest jämedam või oluliselt teist värvi. „Siis tuleks ikka arsti juurde minna, soovitavalt erakordse meditsiini osakonda ehk EMOsse või kutsuda kiirabi, mitte loota, et küll see ise üle läheb,” rõhutab Taastava Kirurgia Kliiniku veresoontekirurg ja 2014. aastal aasta arsti tiitli pälvinud Andrus Loog.

Ida-Tallinna Keskhaigla tromboosikabineti õde Aire Põder on sisehaigustega tegelnud üheksa aastat. Facebooki suhtlusvõrgustikus on tal oma lehekülg Tromboosiõde, kus ta ka selle haiguse kohta teavet vahendab.

Arteriaalne ja venoosne tromboos

Aire Põder täpsustab, et tromboos jaguneb arteriaalseks ja venoosseks. Kuigi haiguse nimi on justkui üks – tromboos, on tekkepõhjused erinevad.

Dr Andrus Loog tõdeb samuti, et arteri- ja veenihaigused kipuvad patsientidel sassi minema, ometi on need kannatused täiesti erinevad.

Veenihaigustest tuleb tema teada kõige sagedamini ette nahaaluseid veenikomusid, mis on enamasti siiski vaid kosmeetiline probleem. „Kui need veenilaiendid pole just põletikus või väga suured, hakkavad neist harva jalad valutama või on käimine takistatud,” täpsustab ta. Samuti on väike tõenäosus, et pindmistest veenilaienditest hakkaks tromb liikuma.

Aire Põder on samuti kogenud, et süvaveeni tromboos kipub sageli veenilaienditega segamini minema. „Veenilaiendid on sidekoe haigus, nendega tromboosikabinetti tormata ei maksa,” lausub ta.

Süvaveeniga seotud probleemid on dr Loogi kinnitusel täiesti teised. „Süvaveenipõletikuga käib peaaegu alati kaasas trombi teke. Tromb võib teatud tingimustel liikuma hakata ja põhjustada kopsuarteri trombembooliat, ehk see läheb südame paremast poolest läbi ja ummistab kopsuarteri,” selgitab ta.

Vere voolamist ei saa tunda

Erinevalt pindmistest veenidest pole näha ega tunda sedagi, mis süvaveenides toimub, sest inimene ju vere voolamist ei tunne. Selle, et süvaveenis oleva trombi tõttu võiks veen rebeneda, julgeb tuntud veresoontekirurg välistada. „Veen võib rebeneda mõnel muul põhjusel, näiteks trauma tõttu, aga tromb veeni katki ei tee,” sõnab ta.

Eestis arvatakse olevat aastas üks kuni kolm süvaveenitromboosi juhtu tuhande elaniku kohta. Tavaliselt tekib tromb tõesti jalaveenides, kuid Eestiski on ravitud tromboosi, kui ummistus on tekkinud kõhuõõnes, samuti käeveenis.

Autor: Birgit Itse

Loe edasi ajakirjast 60+

    Tagasi üles