Millega tegeleb suuhügienist?

Paljudel inimestel on hammastel valged laigud. Foto: sxc.hu

Keskmine eestlane kannatab hambamurede käes, mida saaks ennetada regulaarse kontrolli ning õigete suuhügieenivõtetega. Kuigi Eestis on suuhaiguste ennetustööga tegelevate suuhügienistide teenused üha kättesaadavamad, pöördutakse hambakliinikusse üldjuhul alles siis, kui hammastega juba probleeme esineb.

Sakala Hambaravi tegevjuhi Hendrik Kiige sõnul näitab praktika, et üldjuhul ei ole inimesed suuhügienistidest teadlikud ja veel vähem teatakse, millega nad tegelevad.

„Suuhügienisti peamine eesmärk on ennetus ehk ta hindab kogu suu – igemete ja hammaste – olukorda ning õpetab patsienti õigesti hoolitsema oma suu ja hammaste eest. Kui regulaarselt käia kontrollis ning järgida juhiseid, tekib oluliselt harvem vajadus hambaravi järele või saadakse hambahaigustele juba eos jälile, mis lõppkokkuvõttes on patsiendi rahakotile säästlikum, rääkimata heast enesetundest,” kirjeldas Kiige.

Suuhügienisti töö rõhuasetus on hammaste hea tervise säilitamisel ning seeläbi hambahaiguste ennetamisel läbi teadlikkuse kasvatamise, kuidas hammaste eest õigesti hoolt kanda, selgitas Sakala Hambaravi suuhügienist Brigitta Kulberg.

„Käsi õpitakse küll pesema, et gripihooajal haigustest hoiduda, aga hammaste eest hoolitsemine jäetakse tihti tagaplaanile või tehakse seda ebaõigete võtetega – tagajärjeks hambakivi, halb hingeõhk, igemeprobleemid jms,” nentis ta ning lisas, et suuhügienist õpetab patsienti hambaid harjama ja hambaniiti kasutama ning tegeleb ennetustööga. „Ennetus on parem kui ravi,” rõhutas suuhügienist.

Lisaks suuhügieeni õpetamisele tegeleb suuhügienist hammaste puhastamisega hambakatust- ja kivist, teostab hammaste fluoroteraapiat, viib läbi hammaste sooda- või pärlipuhastust, mõõdab ja kaardistab igemetaskuid, teeb vajadusel röntgenpilte ning valgendab (vajadusel) hambaid.

„Hambaarsti ja suuhügienisti töös on mitmeid sarnasusi ning parima tulemuse jaoks toimub tihe koostöö. Suuhügienist hindab hammaste ja igemete seisu ning vajadusel suunab patsiendi hambaarsti juurde ravile. Kuigi suuhügienist ei ole koolitatud täpset diagnoosi panema, on tal põhjalikud teadmised haigustest ning oskus need ära tunda,” rääkis Kulberg ja lisas, et kui õpetussõnu hammaste puhastamiseks hoolikalt järgida ning vähemalt kord aastas hambakabinetis kontrollis käia, on vajadus raviprotseduuride järele väiksem.

Kuigi suuhügienisti teenus on võrreldes kümne aasta taguse ajaga muutunud Hendrik Kiige sõnul kättesaadavamaks, on Eestil veel pikk tee minna. Tema andmetel töötab Eestis ca 30 diplomeeritud suuhügienisti ja ca 1500 hambaarsti, seega on Eestis üks suuhügienist 80 000 patsiendi kohta. Soomes on näiteks igal spetsialistil hoolt kanda 3500 inimese eest.

„Ülimalt oluline on jätkuvalt rõhutada, et hambahaiguste ennetamisega tegelevaid spetsialiste peab olema rohkem – keskmise eestlase hammaste tervis on võrreldes Skandinaaviamaade elanikega palju halvem. Selleks, et olukord paraneks, on vaja teha kõvasti teavitustööd,” tõi Kiige esile ning jätkas, et “töö hammaste tervise nimel peab olema süsteemne. Samuti parandaks olukorda hambaravi osaline hüvitamine haigekassa poolt, mille nimel tööd juba tehakse.”

Korrapärane hammaste pesemine korraliku hambaharjaga on tähtis sellepärast, et:

• hambaaugud ja igemehaigused algavad hambakatust – kleepuvast kihist, mida tekib hammastele vahetpidamata ja sisaldab baktereid; 
• kui sa sööd, muutub hambakatt happeliseks ja hakkab lõhkuma hammaste emaili. Kui teatud hulk emaili on lagunenud, edeneb protsess ka hambasäsisse ja hammas hakkab lagunema ning moodustub hambaauk;
• kõvastunud jääk-hambakatust tekkinud hambakivi põhjustab igemepõletikku; 
• põletikulised igemed hakkavad kergesti veritsema;
• korrapärane hammaste pesemine korraliku hambaharjaga ennetab hambakatu teket ning aitab vältida hambaauke ja igemehaiguseid;
• halb hingeõhk on tingitud hambakatu ja -kivi kogunemisest suuõõnde, haigusest, kuivast suust või söögist ja joogist.