Uksekell nagu helises …

, psühholoog, Tartu Ülikooli õppejõud
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Shutterstock

Hallutsinatsioonidest on lugenud või kuulnud enamik inimesi, mõni neist on ebataju ka ise kogenud või sarnaseid ilminguid oma kaaslaste juures märganud.

Nagu teada, on hallutsinatsioon ehk ebataju tajuelamus ilma reaalse objektita. See kujutab endast olukorda, kui nähakse, kuuldakse ja tunnetatakse seda, mida tegelikult ei ole. Kõik need helid, asjad ja elusolendid, mida tajutakse, on sel juhul vaid inimese teadvuse ja kujutluste produktid.

Meelepetteid ei ole ainult nägemise ja kuulmise osas, vaid neid võib esineda ka haistmis-, maitsmis-, puute- ja kehatunde sfääris. Samuti on komplekshallutsinatsioone, kus meelepetted esinevad mitme meeleelundi piirkonnas.

Juba Vana-Kreeka ja Vana-Rooma aegadest on levinud arvamus, et hallutsinatsioonid on ärkveloleku unenäod. Selles osas tekib küsimusi, et kellel neid esineb ja mida kujutab endast ebataju.

Miks ebataju tekib?

Uurimistulemused näitavad, et hallutsinatsioone ilmneb ligikaudu 25 protsendil psüühilistest haigetest. Neid esineb sel ajal, kui aju töö on oluliselt häiritud. Nii võib mitmesuguseid meelepetteid esineda väga erinevatel juhtudel – skisofreenia, depressiooni, dementsuse, psühhoaktiivsete ainete tarvitamise korral ja muidu.

Näiteks alkohoolne deliirium toob endaga kaasa eredaid ja väga erinevaid hallutsinatsioone. Nii võib deliiriumis inimene hakata nägema kuradit, põrandalt üles noppima olematuid ämblikke, kuulda, et keegi teda hüüab, kuigi objektiivselt kedagi pole. Väga tuntud on ka narkootikumide mõjul tekkinud hallutsinatsioonid. On esinenud juhtumeid, kui väga tugev psühhotrauma on viinud inimese psühhoosi ja selle tagajärjel on tekkinud ebataju. Väga raske ja ägeda kehalise haigusegagi võivad mõningatel juhtudel kaasneda psühhootiline seisund ja hallutsinatsioonid.

Juba aastaid tagasi viisid Inglise psühholoogid läbi ulatusliku uuringu sealse elanikkonna hulgas ja leidsid, et vähemalt 10 protsendil elanikkonnast on olnud vähemalt üks kord elu jooksul hallutsinatoorne elamus. Seega ebataju esineb küllaltki laialdaselt ja alati ei pea meelepetteid kogev inimene olema psühhiaatriahaigla patsient.

Kahtlemata on aga igasugune hallutsinatsioon viide, et aju funktsioneerimine ei ole sel hetkel normis. Nagu teada, on aju väga keerulise ehitusega, keerulisem kui ükski arvuti, ja mõnikord võib esineda ka selle töös kõrvalekaldeid. Seda võivad soodustada magamata ööd, traumaatilised ajukahjustused, tugev meeleolulangus, psühhoaktiivsete ainete tarbimine, kurnavad ajuhaigused ja kehalised haigused. Isegi kange kohvi liigtarbimine võib nõrgestatud närvisüsteemiga inimesel ebataju teket soodustada. Ent ka tugev ootusärevus ja suur hirm võivad vahel mõnel inimesel tekitada näiteks tajuelamuse, et uksekell nagu helises.

Kui meelepete hakkab korduma

Erilist psühhiaatrilist tähelepanu vajavad kindlasti juhud, kui hallutsinatsioonid on intensiivsed, pikaajalised, hakkavad korduma ning häirima inimest ennast ja tema lähedasi, ümbritsevaid ning segavad eluga toimetulekut.

Samas raskematel juhtudel ei suhtu inimene oma meelepetetesse kriitiliselt ja peab oma nägemusi, kuulmisi, tunnetatut tõelisuseks. Juhul kui teatud kriitika psüühilise seisundi suhtes on ikkagi säilinud, ei peaks psühhiaatrile oma meelepetetest rääkimine tänapäeval häbiasi olema. Pigem on see viide, et olete oma tervislikust seisundist teadlik.

Teadlased on tegelenud hallutsinatsioonide uurimisega mitmeid sajandeid. Tänapäeval teatakse, et ebataju on seotud teadvuse muutusega. Teadvuse seisund muutub meil ka uinumise ja ärkamisega. Täheldatud on, et mõnel inimesel võib sel ajal esineda ka hallutsinatsioone. Une ja ärkveloleku vahepealses seisundis on võimalikud nii nägemis- kui kuulmismeelepetted, kas üksiku heli, sõnalise fraasi, inimese näo, esemelise kuju või muu sellise kujul. Peab lisama, et teadlased peavad isegi unenägu hallutsinatsiooniks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles