K, 1.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kogu alternatiivravi ei tasu ühte patta panna

Silja Joon
, reporter
Kogu alternatiivravi ei tasu ühte patta panna
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: PantherMedia/Scanpix

Alternatiivmeditsiini võimalusterohkes valikus võib erinevaid käsitlusi ja meetodeid hinnata selle järgi, kui kaua on need ajas vastu pidanud.

Hiina, Tiibeti ja India tervise taastamise ja haiguste ennetamise süsteemid on iidsed. Nende kõrval on inimkond tundnud aastasadu näiteks kaaniravi ja refleksoloogiat. Samuti soola- ja mudaravi, mida peab tõenduspõhiseks ja toetab Eesti Haigekassagi.

Kuigi mitmed tänapäevased alternatiivravi meetodid on arstide endi loodud, puuduvad iidsetel loodusravisüsteemidel nende loojate nimed, sest need on sündinud tervete põlvkondade arstide sünergias.

Keha ei valeta

Tallinnas tegutseva Hiina meditsiini keskuse looja ja arst Rene Bürkland on väljaõppinud tohter. Ta on lääne meditsiini õppinud Tartu Ülikoolis, Hiina ravitarkusi tudeerinud Hiinas, lisaks õppinud Tallinnas psühholoogiat. „Mul oli Hiina meditsiini huvi juba enne seda, kui läksin arstiteadust õppima. Töös patsientidega on mõlemad väga tähtsad. Kui tahta, leiab alati, kuidas neid koos kasutada. Igapäevast lääne meditsiini ma nii palju ravis ei kasuta, aga vähemalt tean ära need piirid, mil inimene on mõttekas saata arsti juurde ja mil saab paremini aidata Hiina meditsiiniga,” tõdeb Rene Bürkland.

Hiina meditsiinis on palju lihtsam ravida sellist haigust, mis pole veel välja kujunenud. Kui on haigus, mis lääne meditsiini järgi on diagnoositav, siis Hiina meditsiini kohaselt oleks seda probleemi saanud juba palju-palju varem diagnoosida. Meie keha annab märku, et midagi on korrast ära ammu enne seda, kui tekib haigus. Kui oskame neid märguandeid lugeda, siis saame haigust ravida enne, kui see tekib. Bürkland nendib, et märgid on väga lihtsad – keha ütleb meile, mida on vaja süüa ja juua.

Osa neist tahtmistest on õpitud, aga selle tunneb ära: kui meil on isu millegi järele, siis tuleks peatuda ja tunnetada, kas kehal on seda vaja või on see ego tahtmine. „Hiina meditsiin on hästi palju iseenda kuulamine ja endaga suhtlemine. Paratamatult on meie elutempo läinud nii kiireks, et ainus, kellega me suhelda ei jõua, oleme me ise. Kõigile teistele me leiame aega,” sedastab asjatundja.

Miks tullakse Hiina meditsiini kliinikusse? Kõige rohkem huvitab inimesi toitumise teema, see, kuidas ennast toetada, kuidas haigusi vältida ja ravida, märgib Hiina meditsiini asjatundja. Bürklandil on patsiendile 30–40 minutit aega. Vastuvõtule saab kaasa võtta tehtud analüüside ja uuringute vastused.

„Näen, et inimesele on ülitähtis, et ta saaks aru, miks ta on haigeks jäänud ja saaks teada, mida teha, et mitte uuesti haigeks jääda. Meie kliinikusse jõuab üha rohkem inimesi, kes on teadlikumad ja motiveeritumad. Nad tahavad midagi teha, et terveks saada. Nad ei tule arsti juurde, ei anna oma tervist arsti kätte, et tee korda, vaid tahetakse teada saada, mida teha. Küsitakse, kuidas toituda, kuidas eluviisi muuta,” jutustab Rene Bürkland.

Tõenduspõhine taimeravi

Me pole ju hiinlased, ei söö Hiina toitu? Loomulikult tuleb arvestada seda, et meil on teine kultuur, teised käitumistavad, oleme harjunud teatud asju teistmoodi tegema või sööma, tunnistab Bürkland. Samal ajal tasub teada, et Hiina meditsiin põhineb taoismil, mis on loodusfilosoofia. Loodusseadused on aga üle maailma ühed ja samad.

„Me ei saa sada protsenti Hiina meditsiini siia üle tuua, aga me saame seda kohendada Eesti inimeste jaoks,” on ta kindel.

Tagasi üles