Elus on õige naine näidis, kelle järgi kõik teised naised peaksid joonduma. Ta on ideaaliks oma mehele, ämmale ja muudele mehe sugulastele.
Kas õige naine on ikka õige?
Õigete naiste sarnasus tuleneb üldisest standardist, millest keegi ei tohi erineda. Õige naise elu on alati õige ja ta põlgab naisi, kes ei ela nii, nagu peab elama üks õige naine. Tema pereliikmetel ja lemmikloomadel on alati puhtad kõrvad ja küünealused ning kõik nad käituvad õigesti.
Õige naise välimus on alati õige: tema riided on valitud vastavalt elatud aastatele, tavaliselt on need ranged kostüümid ja põlvi katvad tumedad igavad seelikud. Tema juuste värv on naturaalne, soeng tagasihoidlik või klassikaline keemiline lokk. Tema küüntel on värvitu või heleroosa lakk, hingestatud näos aga peaaegu puudub make-up. Kui tal ongi kõrvas midagi, siis on see tingimata kuld, ning sõrmes abielusõrmus. Õige naise vaatamine tekitab alati tunde, nagu piiluksid lukuaugust tuppa, kus tegelikult midagi ei toimu.
Tavaliselt ruttab ta kahe toidukotiga, kergelt ettepoole kaldu, kohe pärast tööpäeva koju mehele-lastele süüa tegema, pea pungil muremõtetest: kust osta odavamalt suhkrut hoidiste jaoks või kus on paremad allahindlused.
Õige naine elab õiges abielus ega peta oma meest kunagi. Ta vihkab ebamoraalsust, sest ei saa seda ise nautida. Vahel võib aga õige naise mehele abielu tunduda eluaegse vangistusena, mida ei kergenda isegi hea käitumine.
See naine, kellel ei ole kodus meest, ei saa kuidagi olla õige, sest et ta on vale. Teda ei võeta vastu õigete naiste klubisse, kus lobisetakse rumalatest meestest, tarkadest lastest või sellest, kui väsinud on õiged naised kodustest töödest ning kuidas seesama kodu seisab püsti ainult õige naise toel.
Kõigile on teada, kui raske koorem on abielumees miljonitele õigetele naistele, seetõttu ei imesta keegi nende seljavalude üle. On arusaamatu, kuidas elavad valed naised, kes lahutavad ja lähevad neljakümneselt uuesti mehele.
On olemas ka väga valed naised, kes ei lähe üldse mehele, vaid tegelevad teaduse, ohtlike spordialadega, värvivad oma juukseid täiesti võimatute värvidega ja käivad sõpradega öösiti pidutsemas. Õige naine vaatab tingimata seebikaid ja loeb armastusromaane ning nutab ja naerab koos oma kangelastega. Õige naine peab olema tagasihoidlik ja heasüdamlik. Tema käekotis on alati kord ning ta leiab sealt vaevata puhta salvrätiku. Tal on alati käepärast imelise koogi ainus, just tema loodud retsept.
Millest unistab õige naine? Uuest triikimislauast või korteriremondist? Väikesest mugavast majakesest linna ääres, kus oleks aed ja aiamaa? Sellest, et tema mees ei vaataks kunagi valede naiste poole?
Tegelikus elus on õige naine lihtne ja loomulik nagu rahvaviis ning vahel mehed tunnevad tema järele igatsust, sest teda polegi vaja mõista, vaid lihtsalt armastada.