Paari ampsuga näpu vahelt suhu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Suupisted.
Suupisted. Foto: PantherMedia / Scanpix

Suupisted on hea võimalus anda peolauale uus ilme või pakkuda seltskondlikul koosviibimisel kerget kehakinnitust. Suupisteid saab enamasti näpu vahelt paari ampsuga suhu pista, nuga-kahvlit pole vaja. Miks mitte saata vana aasta seekord ära just suupistelaua taga.

Kuigi võib arvata, et suupistete tegemine on suur töö, siis tegelikult saab neid üsna kerge vaevaga valmistada lehttainast ja lavašist, samuti valmis küpsetatud muretainakorvikestest, mida saab suurematest kauplustest.

Kui on soov esmakordselt lehttainast katsetada, siis sellegi leiab poest sügavkülmkapist. Saadaval on 400- ja 500grammised või kilosed pakid. Kuigi müüakse ka pärmi-lehttainast, eelistan ise päris lehttainast, minu arvates jäävad sellest küpsetised õhulisemad ja lehelisemad.

Tainast valides võiks läbi paki kompides kindlaks teha, kas pakis on väiksed pakisuurused lehed (4 tk) või üks suur kokkupakitud tainaleht. Pisemateks suupisteteks sobivad väga hästi ka väiksed tainalehed, kuid suuremaid pirukaid on mõistlikum teha ühest tainatükist.

Küpsetamist planeerides võiks tainapaki juba eelmisel õhtul sügavkülmikust tavalisse külmkappi sulama tõsta. Kui mõte tekkis ootamatult, võib tainapaki võtta sulama ka toatemperatuurile või isegi sooja radiaatori peale või mikrolaineahju, kuid siis tuleb jälgida, et tainas päris lödiks ei vajuks.

Tagasi üles