Mis see diabeet on?

Veresuhkru mõõtmine. Foto: PantherMedia / Scanpix

Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu.

Diabeet on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiavarustushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsinud suhkrusisaldus ja häired süsivesikute (leib, suhkur, kartul, puuviljad), rasvade (või, õli, pekk, margariin) ja valkude (liha, kala) ainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või toime vähenemisest. Insuliin on eluliselt tähtis hormoon, mida organism vajab seedimise käigus vabanenud glükoosi kasutamisel energiaallikana. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib: toitu on küllaldaselt, aga organism ei omasta seda.

Suhkruhaiguse tunnused on janu, sage urineerimine, iiveldus, isutus, naha kuivus, nägemise hägustumine, nõrkus, väsimus. Pahatihti avastatakse diabeet juhuslikult muude analüüside tegemisel. Põhjuseks on enamasti haiguse aeglane kulg ning  vähesed ja kerged sümptomid.

Suhkruhaigust on laias laastus kahte tüüpi: I tüüpi diabeet on diabeedivorm, millesse üldjuhul haigestutakse lapse- ja noorukieas. Kõhunäärme rakud on kahjustunud ning insuliini ei toodeta piisavalt, vajalik on hormooni iga päev süstida. Haigusnähud võivad kiirelt tekkida.

II tüüpi diabeet on põhiliselt kesk- ja vanemaealiste tüsedate haigus. Nende organism küll eritab insuliini, kuid selle toime on häiritud.