Klatšimoorid, mandariinid ja lein

Ajakiri 60+ Foto: Repro

Miks me tahame teistest teada? Kas on olemas klatšijate klann? Millest meeldib klatšijale rääkida? Kes on klatšimise ohver? Kuidas klatšijatesse suhtuda? Kuidas klatšimoore vältida? Kuidas üle olla kuulukjuttudest ja nende puhujatest, kirjutab ajakirjas 60+ psühhoterapeut ja arst Alexander Kotschubei.

„Võib-olla käivad Eesti pensionärid kasiinos harva seetõttu, et see seotud ühiskonna üldise heaolu tasemega,” pakub ajakirja 60+ värskes numbris Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel. „Kui vaatame, mis toimub Soomes, siis seal on see väidetavalt lausa sotsiaalne probleem. Rääkimata Ameerikast. Keda on Las Vegas täis? Pensionäre!” Kui palju on neid mängijaid, kes igal pensionipäeval kasiinotee jalge alla võtavad? Kas Eesti pensionärid eelistavad pigem lotomänge ja kuidas end ohtlikust hasartmängusõltuvusest eemale hoida, saab lugeda värskest 60+ novembrinumbrist.

Raske sündmus, kas lahkuminek või lähedase surm, jõuab inimeseni järk-järgult leina, kaotusekurbuse ja kõigi tunnete näol, mis selle läbielamisega kaasnevad. Inimest kaitseb sel moel tema enda psüühika. Leina või kaotusekurbust kogevad ühel hetkel kõik. Kuidas sellega hakkama saada, annavad ajakirja 60+ novembrinumbris nõu psühholoog Anneli Salk ja kliiniline psühholoog Piret Annus. Kuidas lein mõjub tervisele, räägib Ülikooli Perearstikeskuse perearst Kadri Suija.
 

Kui tavaliselt on üksi elavale inimesele küllatulijad oodatud, siis epilepsia osutub äärmiselt halvaks „külaliseks”, sest haigus tuleb hooti ega teata oma tulekust pikemalt ette. Tavaliselt jõuab vanemaealine arsti juurde, sest ta „käitub naljakalt”, tal on mäluaugud ning ta kukub ootamatult. Vähesed saavad diagnoosiks epilepsia, sest võimalike diagnooside hulk selliste sümptomite juures on suur. Epilepsia on aga kõige sagedasem neuroloogiline häire pärast insulti ja dementsust. Mis epilepsia endast kujutab, mis selle põhjustab ja kuidas epilepsiat ravida, räägib ajakirja 60+ novembrinumbris Tartu Ülikooli närvikliiniku neuroloog Sulev Haldre. Oma haigusloost räägib Järvakandi mees, kellel diagnoositi epilepsia juba 1950ndate aastate lõpus.
 

Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Kuidas diabeediga elada, kirjutab 60+ värskes numbris Benu Viru platsi apteegi proviisor Sille Krüger.
 

Kokaraamatute autor Sille Varblane tutvustab novembrikuu ajakirjas 60+ hilissügisel ja talvel kaupluste puuviljalettidele jõudvaid tsitruselisi. Saame teada, miks mõni mandarin on hoopis klementiin. Kirjas on ka lihtsad retseptid, kus on koostises tsitrusviljad.
 

Ajakirjas on ka uus doktor Haldja lugu. Seekord on juttu hingedeajast. Loo on kirja pannud kirjanik Juhani Püttsepp, kes kasutas üleskirjutusi jutuajamisest doktor Kääriga ja samuti arsti üleskirjutusi ehk arhiivi.
 

Ajakirjast ei puudu ka kolumn, hüva nõu lehekülg, kus Tea Raidsalu õpetab seekord, kuidas sall kavalalt sõlme siduda ja vanale kannule uus elu anda ning lahendamist ootab suur ristsõna.
 

Kellele ei tule 60+ maakonnalehega postkasti või see, kes pole ajakirja endale veel tellida jõudnud, saab selle osta hinnaga 2,50 ka suurematest kauplusekettidest (A&O, Comarket, Konsum, Maksimarket, Maxima, Prisma, Rimi, Selver, Säästumarket, Stockmann), R-kioski müügikohtadest, Statoili tanklatest ja muudest ajakirjanduse müügikohtadest üle Eesti.

Tellimishind on praegu veel aastaks 17 eurot 12 numbri eest. Kuu kaupa tellides on kokkuhoid 7 eurot ja poest ostmisega võrreldes lausa 13 eurot.

Mõnusaid hetki ajakirja 60+ seltsis!