/nginx/o/2015/10/09/4576731t1h51aa.jpg)
Üle 80 protsendi Eesti inimestest peavad tähtsaks pakkuda eakatele või pöördumatult haigetele inimestele väärikat elu lõppu. Uuring näitab, et elust väärikas lahkumine on eriti oluline haritumatele, suurema sissetulekuga ja eakatele inimestele.
Elada väärikalt, lahkuda väärikalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Tallinna Keskhaigla korraldab koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlastega 3. novembril mõttekoja teemal „Elada väärikalt, lahkuda väärikalt“. Mõttekojale eelnevalt viis Turu-Uuringute aktsiaselts 2015. aasta oktoobrikuus läbi uuringu, milles osales 1000 vastajat üle Eesti. Vastanud olid vanuses 15 ja vanemad. Uuringu eesmärk oli selgitada välja, kui oluliseks Eesti elanikkond väärikalt elust lahkumise temaatikat peab.
„Elu viimasel etapil võib inimene haigustest tulenevalt olla abitus olukorras. Selles eluetapis on võimalik pakkuda inimesele valuravi ja vaevuste leevendamist ning head, inimese vajadustest lähtuvat professionaalset hooldust, aidates nii väärikalt elust lahkuda. Ida-Tallinna Keskhaiglale on tähtis teema senisest aktiivsem avalikkuse ette toomine ning inimeste kaasamine mõttevahetusse,“ selgitas haigla turundusjuht Inge Suder küsitluse tagamaid.
Uuring näitas, et mida vanem oli vastaja, seda olulisemana ta väärika elust lahkumise teemat enda jaoks pidas. Kõige olulisem on see vanimale inimeste rühmale. Üle 74aastastest inimestest pidas tervelt 92 protsenti seda ühiskonnale oluliseks teemaks.
Suder sõnul mängib teema tähtsuse juures samuti rolli lai silmaring ning haritus. „Kõrgharidusega inimeste seas on väärikas lahkumine oluline 92 protsendile, alg- ja põhiharidusega inimeste puhul on see protsent 80. Oma osa väärika elust lahkumise teema juures on ka sool – oodatult on see olulisem naistele. 91 protsenti vastanud naistest tundis, et teema neid puudutab,” lisas Suder.
3. novembril toimuva mõttekoja paneeldiskussioonil püütakse leida suunad küsimusele: kuidas edasi? Diskussioonil arutlevad teema üle Margus Tsahkna, Helmen Kütt, Marju Kõivupuu ja Toivo Tänavsuu, arutelu juhib Hannes Hermaküla.