T, 29.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eestis põeb psoriaasi ligi 50 000 inimest

60+
Eestis põeb psoriaasi ligi 50 000 inimest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Psoriaas – pärilik nahahaigus.
Psoriaas – pärilik nahahaigus. Foto: Internet

Psoriaas on krooniline, ägenemiste ja taandumistega kulgev päriliku eelsoodumusega nahahaigus, mida põeb 3 protsenti rahvastikust ehk Eestis umbes 46 000 inimest. Täna, 29. oktoobril tähistatakse ülemaailmset psoriaasipäeva.

Lihtsalt selgitades on psoriaas naharakkude jagunemise kiirenenud protsess. Normaalne, psoriaasikahjustuseta naharakk saab küpseks 21–28 päevaga, kuni jõuab marrasknaha pinnani ning eemaldub surnud rakkudena märkamatult. Psoriaasikahjustusega rakud aga saavad küpseks kahe-kolme päevaga. Selle tulemusena tekivad nahale punetavad valkjate kettudega kaetud sõlmekesed ja naastud. Haiguskolded võivad sügeleda ja olla valulikud, kuid võrreldes teiste nahahaigustega kaebavad psoriaasihaiged sügeluse üle harva. Lööve paikneb sagedamini peanahal, küünarnukkidel ja põlvedel, kuid võib esineda ka mujal kehal ja nahavoltides.

Psoriaas on tugevalt päriliku eelsoodumusega komplekshaigus, kuid haiguse avaldumist mõjutavad lisaks geneetililisele eelsoodumusele ka keskkonnategurid. 56 protsendil haigetest on vähemalt ühel vanemal psoriaas ja 91 protsendil haigetest on esinenud psoriaasi vähemalt ühel esimese või teise astme lähisugulasel.

„Kindlasti vajab toonitamist, et psoriaas ei ole nakkav haigus. Paljud inimesed ei tea, mida psoriaas endast kujutab ning suhtuvad haigust põdevatesse inimestesse tõrjuvalt. Seetõttu on väga oluline haigusest rääkimine ja teavitustöö,“ ütles Qvalitas Arstikeskuse peaarst Toomas Põld.

Psoriaas on küll eluaegne haigus, mida ei ole võimalik välja ravida, kuid raviga on võimalik hoida haigust kontrolli all ja nahk puhtana. Kindlasti tuleks esimeste sümptomite korral kohe arsti poole pöörduda, mitte oodata, kuni lööve on saavutanud maksimaalse ulatuse. Arst koostab vastavalt vajadusele personaalse ravistrateegia ning sellest kinnipidamisel on üldiselt võimalik haigust kontrolli all hoida.

Märksõnad
Tagasi üles