/nginx/o/2014/10/30/3476677t1h169c.jpg)
Lisaraha ja uuenev süsteem lõpetavad olukorra, kus abivahendeid vajavad inimesed jäävad toetusraha lõppemise tõttu poole aasta pealt abita.
Abivahendid saavad rahasüsti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu aasta lõpus ilmnenud olukorra lahendamiseks, kui maavalitsustel ei jätkunud soodustingimustel abivahendite pakkumiseks raha, otsustas valitsus eraldada täiendavad 2,2 miljonit eurot. „See teave on juba maavalitsusteni jõudnud ning maavalitsused omakorda teavitanud lisarahast teenuseosutajaid,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.
Lisaraha puudutab laia valikut abivahendeid, mille hulka kuuluvad näiteks ratastoolid, mähkmed ja kuuldeaparaadid.
Abivahendite kättesaadavus paraneb uuel aastal veelgi, mil selleks on ette nähtud enam kui 9 miljonit eurot. Alates 1. jaanuarist hakkab abivahendite müügi ja üürimise administreerimisega tegelema Sotsiaalkindlustusamet. „Seni on süsteemi hallanud maavalitsused, mis on muutnud abivahendite kättesaadavuse ja jaotamise tingimused ebaühtlaseks ning tekitanud abivahendi saajate vahel maakondade võrdluses ebavõrdset kohtlemist,“ lausus Tsahkna.
Seega tuleb uuest aastast pöörduda isikliku abivahendi kaardi saamiseks pärast arstilkäiku Sotsiaalkindlustusametisse. Kel on juba praegu abivahendikaart ja vajalikud abivahendid olemas ning on olukorraga üldjoontes rahul, ei pea lähiajal midagi teistmoodi tegema.
Abivahendite pakkumine paraneb uuel aastal ka seoses töövõimereformi käivitumisega. Suur abi on siin Euroopa Sotsiaalfondist tööealistele isikutele abivahendite tagamiseks mõeldud rahast, mida on viie aasta peale kokku 16 miljonit.
Põhimõtteline muutus on uuest aastast ka see, et abivahendite eelarve ei jagune enam maakonnapõhiselt, vaid on üleriigiline. See tähendab, et igaüks võib pöörduda abivahendi soetamiseks ükskõik millisesse abivahendeid pakkuvasse ettevõttesse Eestis, millel on Sotsiaalkindlustusametiga kehtiv leping. „Abivahendi taotleja ei pea tegema enam sundoste elukohajärgsetes ettevõtetes, vaid saab leida endale sobivaima teenusepakkuja üle Eesti,“ lisas Margus Tsahkna.
Tulemusena muutuvad igapäevaeluks ja tööks vajalikud abivahendid uuest aastast kättesaadavamaks ning seonduv asjaajamine kiiremaks ja mugavamaks.